Miks noored  lasteabitelefoni poole pöörduvad, illustreeriv foto

Miks noored lasteabitelefoni poole pöörduvad

70
(Uuendatud 14:44 16.04.2019)
Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefonil 116111 täitus aasta alguses kümnes tegutsemisaasta. Küsimused, millega lasteabitelefoni poole pöördutakse, on kümne aastaga muutunud. Algusaastatel küsiti sageli nõu majandusliku toimetulekuga. Nüüd on interneti tihe kasutus toonud uued mured.

TALLINN, 16. aprill — Sputnik. Number on olnud algusest peale üle terve Eesti ööpäevaringselt tasuta kättesaadav. Tänaseks on telefonile ja meilisuhtlusele lisandunud reaalajas veebivestluse võimalus, teatas Sotsiaalkindlustusamet

"Kuigi lapsena kasvamine ja lapsevanemaks olemine pakuvad palju rõõmu ja toredaid hetki, võib vahel olla päris raske. Samas ei pruugi alati leiduda head, turvalist inimest, kellega oma mõtteid jagada. Meie pakumegi võimalust nõu küsida, kuulame ära ja anname soovitusi. Vajadusel oleme vahendajad ja räägime lapse eest koolipersonaliga, lastekaitsetöötajaga või lapsevanemaga," rääkis sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni juht Mari-Liis Mänd.

Eelmisel aastal pöörduti lasteabisse 6580 korral, neist kõnesid oli 3542, veebivestlusi 2747 ja e-kirju 291. Võrreldes varasema aastaga suurenes veebivestluste arv üle poole.

"Meil on selle üle hea meel, sest veebivestlust kasutavad just lapsed ja noored. See näitab, et suurenenud on laste endi pöördumised," ütles Mänd.

Ta lisas, et kahjuks on suurenenud ka selliste pöördumiste arv, mille kohta edastab lasteabitelefon info lastekaitsetöötajale, politseile või häirekeskusele, et tagada lapse ohutus.

Ka sotsiaalkindlustusameti lastekaitse juht Eve Liblik rõhutas, et lastekaitseseadus kohustab kõiki, kes märkavad abivajavat last, teatama sellest viivitamatult lasteabitelefonile või kohaliku omavalitsuse lastekaitsele.

Küsimused, millega lasteabitelefoni poole pöördutakse, on kümne aastaga muutunud. Algusaastatel küsiti sageli nõu majandusliku toimetulekuga. Nüüd on interneti tihe kasutus toonud uued mured, nimelt kuidas turvaliselt suhelda. Aegade algusest on paljud lapsed ja noored küsinud suhtenõu.

Doktor: emad ei taha lapse seksuaalsest väärkohtlemisest midagi teada >>

"Mis on loomulik, sest suhtlemine moodustab noorte igapäevaelus väga suure osa," seletas Mänd. "Kahjuks on suurenenud ka vestlused, kus teismelised kurdavad kurvameelsuse ja üksindustunde üle, mis viivad teinekord endale haiget tegemiseni."

Probleemina tõi Mänd välja ka lahus elavad lapsevanemad, kes ei suuda kokku leppida, kuidas olla pärast lahkuminekut koos vanemad.

Mänd julgustab kõiki lasteabitelefoni poole pöörduma. "Nõu ja abi küsimine on sageli seotud eelarvamustega. Tegelikult pole abi otsimises midagi halba. Väiksemaid probleeme on tunduvalt lihtsam lahti arutada kui suureks paisunud sasipundart. Ka meie juubeli slogan on, et küsi julgelt abi, oleme sinu jaoks olemas," rääkis lasteabitelefoni juht.

Peamiselt pöördusid lapsed eelmisel aastal lasteabitelefoni poole selliste muredega nagu enesehävituslikud probleemid (668 korral), laste ja vanemate suhted (553) ja laste omavahelised suhted (446).

Täiskasvanutele tegid enim muret hooldusõigusega seotud küsimlapsi oma arvamustused (403), lapse järelevalveta või hooletusse jätmine (300), lapse füüsiline väärkohtlemine (205) ja kasvatusküsimused (200).

Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor >>

3032 korral pöördusid lasteabitelefoni poole lapsed, 1192 korral lapsevanemad, 219 korral õiguskaitsetöötajad, 460 korral muud inimesed, näiteks naabrid ja juhuslikud möödujad. 379 korral olid pöördujaks pereliikmed ja sugulased, koolipersonal või meditsiinitöötajad.

Lasteabitelefon 116111 on ööpäevaringne üle-eestiline tasuta teenus, kust saab küsida nõu lastega seotud teemadel või anda teada abivajavast lapsest.

Nõustamist pakutakse eesti, vene ja inglise keeles telefoni teel ja kirjalikult. Soovi korral võib pöördumine jääda anonüümseks. Lisainfot leiab lasteabitelefoni kodulehelt.

Eestisse on kahes lastemajas Tartus ja Tallinnas saavad lapsed üle Eesti abi erinevatelt spetsialistidelt nagu näiteks lastekaitsetöötajalt, politseinikult, prokurörilt, psühholoogilt ja paljudelt teistelt, kes hindavad lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Üle-eestiline kampaania „Soovin, et sa mind kuulad – mul on HÄÄL“ julgustab lapsi oma arvamust väljendama, illustratiivne foto
© Sputnik / Павел Лисицын

Ohvriabi kriisitelefon täiskasvanutele

Aasta alguses käivitunud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda.

Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

"Tihti ei pöördu inimesed pärast vägivalda või muud halba kohtlemist abi saamiseks politsei poole või ei mõista, et see, kuidas nendega käitutakse, on tegelikkuses vale või keelatud. Sellistel juhtudel aitabki ohvriabi kriisitelefon, kust ohver saab ära kuulamist, nõustamist, informatsiooni enda õigustest ja abisaamise võimalustest," ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna kriisiabi teenuse juht Mari Tikerpuu.

70
Tagid:
mure, noored, Sotsiaalkindlustusamet, telefon, toetus, abi, lapsed
Samal teemal
Kampaania kutsub üles märkama seksuaalvägivallale viitavaid ohumärke
Vaimse tervise kuul on fookuses noored
Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega