Eesti lipp koos Taani lipu Dannebrog-iga

Taani kuninganna külastab Tallinna, meenutades taanlaste ja slaavlaste võitu eestlaste üle

165
(Uuendatud 12:51 16.04.2019)
Taani kuninganna Margrethe II jõuab Eesti pealinna Taani rüütlite ja nende Rügeni saarelt pärit liitlaste poolt kohalike paganate vägede üle saavutatud võidu aastapäeval.

TALLINN, 16. aprill - Sputnik, Oleg Leontjev. Taani kuninganna Margrethe II saabub Tallinna legendaarse Lindanise lahingu kaheksasajanda aastapäeva tähistamiseks, kus Taani kuninga Valdemar II väed saavutasid võidu tänaste eestlaste esivanemate üle, vahendab Taani kuningakoja pressiteensitus

In hoc signo vinces - selle märgi all võidad

Vene keiser Nikolai I lapselapselaps Margrethe Alexandrina Torhildur Ingrid Glucksburgide dünastiast saabub Taani kuningliku pressiteenistuse teatel 15. juunil Tallinnasse oma jahil "Dannebrog". Sellel päeval täpselt 800 aastat tagasi ilmus Taani lipp - "Dannebrog" ("taanlaste lipp"), mis kujutab valget risti punasel põhjal.

Ajalooliste legendide kohaselt langes Dannebrog taevast Taani piiskopi kätte, kui muistsete eestlaste asula Lindanise all asunud taanlased hakkasid kohalike paganate rünnaku all taganema. Jumalik ettekuulutus innustas Taani rüütleid niivõrd, et nad peatasid taandumise ja alistasid oma jõdu kokku võttes kohalike elanike väe. Taanlaste võit eestlaste üle oli tulevase Eesti vallutamise proloog. 

Репродукция картины Кристиана Августа Лоренцена Датский флаг, 1219 год.
© CC0 / Public Domain
Christian August Lorentzeni 1809. aastal valminud reproduktsioon "Taani lipp" - Dannebrogi saamisloost 1219. aastal.

Lindanise asulakohale asusid taanlased rajama Revelit, mida eestlased kutsusid "Taanilinnaks" ja millest sai Eesti pealinna kaasaegne nimi - Tallinn.

Täname teid, taanlased

Lisaks Taani lipu aastapäevale pühendab Taani kuninganna oma külaskäigu ka eelmisel aastal tähistatud Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale. Margethe II kohtub Eesti presidendi Kersti Kaljulaidiga, avab Kadrioru kunstimuuseumis näituse "Taevast langenud lipp. Taani kunsti kuldne periood" ja uue roosiaia vanalinnas.

Taani kuninganna visiidi ajal korraldatakse Tallinnas Vabaduse väljakul perepäev, kus esinevad mõlema riigi kunstnikud, Eesti Kontserdimajas toimub galakontsert "Eesti 100 ja Dannebrog 800". Kersti Kaljulaid annab Margethe II auks piduliku õhtusöögi. 

Королева Дании Маргрете II
© REUTERS / AGUSTIN MARCARIAN
Taani kuninganna Margarete II

Kuidas slaavlased taanlastel eestlasi alistada aitasid

Ilus legend Dannebrogi ilmumisest varjab taanlaste väe eestlaste üle saavutatud võidu tõelist põhjust.

Ajalooliste andmete kohaselt osales Rooma paavsti Honorius III üleskutsel 2019. aastal toimunud ristisõjas Eesti paganate vastu koos Taani kuninga Valdemari II-ga (Minskis elanud Vene printsessi Sofia Volodarjevna poeg) ka tema liitlased, sealhulgas prints Vitslav I Rügen, kes valitses Rujani saarel (praegu Saksa Rügen) elavaid lääne-slaavi rahvaid. 

© Sputnik / Deniss Grabussov

Rujanidel ehk ranidel oli suur laevastik ja ulatuslikud kaubandussuhted Skandinaavia- ja Baltimaadega ning nad korraldasid sõjakäike kogu Läänemere piirkonnas. Lääne-Euroopa kroonikates nimetati Vene printsess Olgat "ranide kuningannaks".

Mingil ajal muutusid rujanid-ranid nii võimsaks, et Läänemerd hakati nimetama Rujanide mereks. Nad maksustasid isegi mõne Taani provintsi, mis põhjustas lõpuks sõja Taani kuninga Valdemar I-ga.

Lüüasaamise tagajärjel kaotas Ruyan-Rügen 1168. aastal iseseisvuse, saare pealinn Arkona hävitati, rujanite kuningas Jaromirist sai Taani kuninga vasall ja nende sõjaka jumala Svjatoviti pühamu hävitati. Rujanid-ranid muutusid katoliiklasteks. 

Репродукция картины Ильи Глазунова Остров Рюген. Жрец
© Sputnik / Игорь Бойко
Ilja Glazunovi maali "Rügeni saar. Preester." reproduktsioon.

15. juunil 1219 ründas eestlaste vägi ootamatult Lindanise lähedal asuvaid taanlasi, piiras nad ümber ja ründas siis korraga kõigist suundadest. Rünnaku ootamatus jahmatas ristisõdijaid ja nad hakkasid põgenema.

Taani rüütlid päästis rujanide prints Vitslavi kiire reageerimine, kes korraldas vasturünnaku ja pidas eestlased kinni, mis võimaldas Taani väe peajõududel ümber grupeeruda. Kuningas Valdemar II asus isiklikult vasturünnakut juhtima ja purustas eestlaste väe täielikult.

165
Tagid:
venelased, Tallinn, lahing, ordu, Eesti, Taani
Teema:
Tallinna uudised (327)
Samal teemal
Eesti ja Taani finantsjärelevalve juhid: koostööd on vaja jätkata
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega