Üle-eestiline noorte töömess Suveks tööle toimub esmakordselt online-keskkonnas, illustreeriv foto

Noorte mess "Suveks tööle" toimub tänavu veebikeskkonnas

125
(Uuendatud 12:57 15.04.2019)
Noortele on messi raames tööd pakkumas ligi 150 tööandjat ja pakkumisel on nii suvised hooajatööd kui ka võimalused kooli kõrvalt töötamiseks. Kokku on tööandjatel vahendada mitusada töökohta.

TALLINN, 15. aprill — Sputnik. 17.–18. aprillil toimub üle-eestiline noorte töömess "Suveks tööle", mida tänavu korraldatakse esmakordselt online-keskkonnas, edastas Raepress.

Mess on suunatud 13–26-aastastele noortele suveks töö või vabaaja tegevuse leidmiseks. Lisaks tööpakkumistele nii Eestisse kui ka välismaale leiab messilt ka vabatahtliku töö võimalusi. 

Kavas on ka põnevad veebinarid, mis algavad mõlemal päeval kell 16. Noortele on messi raames tööd pakkumas ligi 150 tööandjat ja pakkumisel on nii suvised hooajatööd kui ka võimalused kooli kõrvalt töötamiseks.

Alaealise töölevõtmiseks ei pea enam taotlema luba >>

Pakkumisi on väga erinevaid – otsitakse projektijuhte, laagrikasvatajaid, mängujuhte, tantsuõpetajaid, digiturundajaid jpm.

Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on töömessi suur väärtus just noortele vabatahtliku töövõimaluste tutvustamisel.

Suveks tööd otsivad enam kui paar tuhat alaealist
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Vabatahtlik töö on hea võimalus teha tutvust tööturul toimuvaga ja annab võimaluse tööks vajalike oskuste omandamiseks. See on hea viis proovida ning teada saada, mis noorele päriselt meeldib ja seeläbi leida huvi mõne eriala või valdkonna vastu," selgitas Belobrovtsev.

Tema sõnul lisaks uutele teadmistele ja kogemustele õpib noor vabatahtlikuna tegutsedes ka iseend paremini tundma ning kindlasti aitab see kaasa tema karjäärivaliku tegemisel.

"Seda kõike töömess noortele ka pakub, sest lisaks vabatahtliku töö pakkumistele saab messi veebilehel osa ka kasulikest veebinaridest, kus muu hulgas räägitakse ka sellest, kuidas olla ettevõtlik läbi vabatahtliku töö," lisas abilinnapea," ütles abilinnapea. 

Eesti Töötukassa noortegarantii juhi Liis Seeme sõnul on hea meel tõdeda, et üle 20 tööandja pakub tööd juba ka 13-aastastele noortele.

"Eks tööandjad on ka ise aru saanud, et noore tööle võtmine on omaette reklaamikanal ja bränding – noor käib sinu juures tööl, saab hea kogemuse, räägib sellest teistele ja tekib järelkasv," rääkis Seeme.

Kogu messi vältel on veebikeskkonas kohal karjäärispetsialistid, kes vastavad töö ja haridusega seotud küsimustele.

Laste töötamisel ei ole takistust, kui järgitakse seadust ning hoitakse laste tervist ja ohutust, illustratiivne foto
© Фото : Ирина Барсегян

Lisaks toimub viis erinevat videoülekannet, kus räägitakse võrdõiguslikkusest, oma kutsumuse leidmisest, ettevõtlikkusest läbi vabatahtliku töö ning malevatest. Veebinari läbiviijatele saab otse live'is ka küsimusi esitada.

Alates 1. juulist 2017. aastal muutus alla 15-aastaste töötajate tööle lubamise kord ning sellest ajast alates ei pea tööandja enam Tööinspektsioonile taotlust esitama, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Selle asemel tuleb 7-14-aastased töötajad töötamise registrisse kanda juba 10 tööpäeva enne nende tööle asumist, et info jõuaks Tööinspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist jõuaks anda eelhinnangu, kas kavandatud töö on lapsele sobiv või mitte.

125
Tagid:
online, töömess, töö, koolivaheaeg, suvi, koolinoored, lapsed
Samal teemal
Ligi 30 000 Eesti noort ei õpi, osale koolitustel ega tööta
Kes on see noor, kes ei tööta ega õpi?
Tööinspektsioon alustab alaealiste töötingimuste kontrollimist
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega