Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart

Tallinn sai uue linnapea

89
(Uuendatud 17:53 11.04.2019)
Tallinna linnavolikogu kinnitas senise volikogu esimees Mihhail Kõlvart Tallinna linnapeaks.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. Tallinna Linnavolikogu valis neljapäeva, 11. aprilli erakorralisel istungil 45 poolthäälega linnapeaks senise volikogu esimehe Mihhail Kõlvarti.

Mihhail Kõlvart tänas oma kõnes usalduse ja toetuse eest.

"On väga suur au ja vastutus olla valitud nii väärikale ametikohale, kus on eelnevalt töötanud sellised ajaloolised isikud nagu Voldemar Lender ja Jaan Poska," ütles uus Tallinna linnapea.

Kõlvart: keskerakondlased ei kartnud võtta oma hooleks kõige raskemaid ministeeriume>>

Kõlvart peab oluliseks märkida, et osutus valituks sümboolsel aastal – eelmisel aastal tähistas Eesti Vabariik sajandat sünnipäeva, aga see aasta on eesti keele aasta ning tähistatakse ka 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost.

"Eesti keel on riigi sümbol. Eesti keel on eesti inimese identiteedi selgroog ja eesti kultuuri alus. Iga inimene, kes elab Eesti riigis, peab mõistma eesti keele tähtsust ning tajuma selle kultuurilist konteksti. Samas peame teadvustama, et ka venelastele ja teistele rahvustele, kes elavad meie kõrval, on nende enda keel ja kultuur oluline. Kultuurid rikastavad üksteist siis kui nende vahel ei ole vastuseisu, kui kultuuri kandjad tunnevad ennast vabalt ja toetavad teineteist," ütles Mihhail Kõlvart.

Tema sõnul soodustab koostöö arengut, sh ka poliitilist arengut.

Mihhail Kõlvart korraldas Tallinnas hommikuvõimlemise
© Sputnik / Денис Пастухов, Владимир Новиков

"115 aastat tagasi said eestlased esmakordselt enda kätte avaliku võimu Tallinna linnas. Eestlaste ja venelaste fraktsioonid panid seljad kokku, et sakslaste käest võim üle võtta ja olulisteks küsimusteks vajalik häälteenamus saada. Tallinnal on alati olnud eriline roll Eesti ajaloos, loomulikult ka iseseisvuse loomisel ja kujundamisel. Peagi 800. sünnipäeva tähistava Tallinna juhina on minu siht olla linnapea kõigile tallinlastele ning töötada kõigi linnaelanike heaks sõltumata sellest, mis on minu või nende emakeel," lubas uus linnapea.

Tallinnas tervitati autoretkest "Totaalne reis" osavõtjaid>>

Tema sõnul on linnajuhtimise juures oluline visioon ja seda toetav struktuur.

"Selles visioonis tahame näha, kuidas on kõik linnaelu valdkonnad omavahel seotud – linna planeerimine koos linnateenuste süsteemiga. Hea näide on haridusvaldkond, mis on seotud absoluutselt kõikide valdkondadega – linnaplaneerimisest ja sotsiaalhoolekandest hommikuste ummikuteni välja. Visioon tähendab oskust näha linnasüsteemi seoseid. Aga mitte ainult näha, vaid ka osata programmeerida igapäevast tegevust selliseks, et linn areneks harmooniliselt, et linna pakutavad teenused oleks kättesaadavad võimalikult paljudele ja sujuvalt korraldatud," ütles Kõlvart.

Struktuur peab tema sõnul visiooni toetama ning kuna visioon vajab alati täiendamist, siis vajab ka struktuur muutmist.

"Kui te küsite minult, kas on vaja muutusi linna struktuuris ja kas ma näen, et muutused tulevad, siis ma vastan jah. Me vajame sisulisi muutusi lähtuvalt linnaelanikele osutatavate teenuste kvaliteedist. Tallinna arendamine on väärikas missioon, kuna nüüdisaegset euroopalikku linnasüsteemi arendades tuleb säilitada nii ajaloolisi kui ka keskkondlikke väärtusi. Annan endast parima," lubas linnapea Mihhail Kõlvart

Juhan Kivirähk: Kõlvartist saab väärikas linnapea!

Veel enne hääletamist iseloomusta sotsioloog Juhan Kivirähk Kõlvarti kandidatuuri linnapea kohale sõnadega: õige otsus, edastas portaal Pealinn.

"Ma ei ole ennustaja, aga ma arvan, et temast saab igati väärikas linnapea. Ma ei oska hinnata, kuidas see mõjutab eesti rahvusest Tallinna elanikke, aga samas kui Riiat võis aastaid juhtida Nils Ušakov, miks siis Tallinnat ei võiks juhtida Mihhail Kõlvart," rääkis Juhan Kivirähk.

Kivirähki isiklik suhtumine Kõlvartisse on igatahes positiivne. Sotsioloogi hinnangul on linnapeade puhul hea, kui väga palju poliitikat ei aeta, vaid tegeldakse linna asjadega.

Kõlvart presidendile: Eestis kasvab tolerantsus vaenu õhutamise suhtes>>

"Kui õnnestub näidata, et ei tegeleta politikaanlusega, vaid linna probleemidega, siis peaks kõik korras olema," sõnas Kivirähk.

Tema sõnul on hea ka see, kui pealinnas ja Toompeal on võimul sama erakond ehk koalitsioon.

"Need ajad, kui oli vastasseis linnavalitsuse ja vabariigi valitsuse vahel, kindlasti Tallinna arengule kasuks ei tulnud," analüüsis Kivirähk.

Mihhail Kõlvart
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sotsioloog soovis Kõlvartile edu ning ka seda, et mees jääks iseendaks.

2017. aasta sügisest Linnavolikogu esimehena töötanud Mihhail Kõlvart oli aastatel 2011-2017 Tallinna abilinnapea, kureerides hariduse-, kultuuri-, spordi, noorsootöö- ja integratsioonivaldkondade tegevust.

Mihhail Kõlvart on Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige.

Mihhail Kõlvart asub linnapea ametikohale reedest, 12. aprillist.

Tallinna eelmine linnapea Taavi Aas siirdus Riigikokku.

89
Tagid:
Mihhail Kõlvart, linnapea, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega