Eestis austati koonduslaagrite vangide mälestust

Hitleri metsikusi ei tohi unustada: Eestis austati koonduslaagrite vangide mälestust

128
(Uuendatud 16:20 11.04.2019)
Tallinnas austati Teise maailmasõja ajal Hitleri kaasosaliste surnuks piinatud ja juba rahuajal surnud endiste natsismi koonduslaagrite vangide mälestust.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Mälestustseremoonia toimus Sõjaväekalmistul neljapäeval, 11. aprillil – rahvusvahelisel fašistlike koonduslaagrite vangide vabastamise päeval.

Возложение цветов в Международный день освобождения узников фашистских концлагерей
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eestis austati koonduslaagrite vangide mälestust

Tallinna natslikest röövvallutajatest vabastajate mälestusmärgile (Pronkssõdurile) panid pärjad ja lilled Venemaa suursaatkonna töötajad, Valgevene suursaadik Eestis Vjatšeslav Katšanov, samuti Paldiski alaealiste fašismivangide ühingu ja Eesti veteraniorganisatsioonide esindajad.

Põlvkondade mälestuste edasiandmine

Tseremoonial viibinud Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov ütles kommentaaris portaalile Sputnik Eesti, et Moskvas kõlab peagi saluut Odessa ja Sevastopoli vabastamise auks 1944. aastal.

"Ja meil on meeles, et 22. septembril 1944 vabastasid Nõukogude väed ka Tallinna," rõhutas ta.

"Me tuleme ikka ja jälle tagasi sellesse kohutavasse, kuid kangelaslikku aega, mil Nõukogude Liidu rahvad kaitsesid oma õigust vabadusele, võitlesid pruuni katku vastu ja võitsid lõpuks. On äärmiselt oluline, et inimesed käiksid endiselt siia, Nõukogude sõduritele-vabastajatele püstitatud mälestusmärgi juurde, asetaksid siia lilli, mälestaksid selle sõja ohvreid, ja mis kõige tähtsam, annaksid selle mälestuse edasi neile, kes meie asemele tulevad," ütles ta.

Посол РФ в Эстонии Александр Петров
Tseremoonial viibinud Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

Venemaa suursaadiku sõnul ei saa lubada, et noor põlvkond kasvaks Ivanideks, kes oma päritolu ei mäleta.

"Meie kohus on seda mälestust säilitada, ja sellepärast oleme me täna siin, nagu me tuleme siia ka 9. mail ikka sama eesmärgiga, et mälestada möödunud sõja kangelasi," ütles Aleksandr Petrov.

Pisarsilmil

Endine natsismivang Rimma Ivaštšenko, kes viidi Paldiski koonduslaagrisse kuuekuusena, mäletab koonduslaagrist arusaadavatel põhjustel vähe, kuid 11. aprill on talle eriline päev.

Римма Иващенко
© Sputnik / Вадим Анцупов
Endine natsismivang Rimma Ivaštšenko

"Ma tulen mälestusüritusele alati kibedustundega, pisarsilmil. Aga on tore, et mitte ainult meie põlvkonna inimesed, vaid ka noored nende aastate õudusi ei unusta," ütles ta Sputnik Eestile.

Valgevene ei unusta natsismi õudusi

Rahvusvahelise ühiskondliku organisatsiooni "Teineteisemõistmine" ("Взаимопонимание") liige Tatjana Gordei, kes tuli Tallinnasse Minskist, rääkis Sputnik Eestile, et tema Eesti natsismiohvrite organisatsioonidega sidemeis oleva organisatsiooni jaoks väga tähtis iga mälestuspäev, mis inimestele Hitleri õudusi meenutab.

Татьяна Гордей - член правления международного общественного объединения Взаимопонимание
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tatjana Gordei

Tatjana sõnul ei ole tema kodumaal Valgevenes ühtegi perekonda, mille liikmetest keegi põles viibinud koondumislaagris või muud sunniasutuses.

"Sõja ajal okupeerisid sakslased Valgevene ja neil aastatel kaotas iga perekond kellegi oma lähedastest," lisas ta.

Kuni natside laagrite õudused üle elanud inimesi elab veel, elab ka mälestus sellest tragöödiast, ütles Gordei. "Ma isegi ei mõista, kuidas inimesed suutsid sellistes tingimustes ellu jääda. Minu ja minu perekonna jaoks on see suur õnnetus," ütles ta.

Loe täispikkuses artiklit väljaande venekeelses osas.

128
Tagid:
mälestus, koonduslaager, Aleksandr Petrov, Venemaa suursaatkond, Eesti, Teine maailmasõda
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega