Eestis austati koonduslaagrite vangide mälestust

Hitleri metsikusi ei tohi unustada: Eestis austati koonduslaagrite vangide mälestust

113
(Uuendatud 16:20 11.04.2019)
Tallinnas austati Teise maailmasõja ajal Hitleri kaasosaliste surnuks piinatud ja juba rahuajal surnud endiste natsismi koonduslaagrite vangide mälestust.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Mälestustseremoonia toimus Sõjaväekalmistul neljapäeval, 11. aprillil – rahvusvahelisel fašistlike koonduslaagrite vangide vabastamise päeval.

Возложение цветов в Международный день освобождения узников фашистских концлагерей
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eestis austati koonduslaagrite vangide mälestust

Tallinna natslikest röövvallutajatest vabastajate mälestusmärgile (Pronkssõdurile) panid pärjad ja lilled Venemaa suursaatkonna töötajad, Valgevene suursaadik Eestis Vjatšeslav Katšanov, samuti Paldiski alaealiste fašismivangide ühingu ja Eesti veteraniorganisatsioonide esindajad.

Põlvkondade mälestuste edasiandmine

Tseremoonial viibinud Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov ütles kommentaaris portaalile Sputnik Eesti, et Moskvas kõlab peagi saluut Odessa ja Sevastopoli vabastamise auks 1944. aastal.

"Ja meil on meeles, et 22. septembril 1944 vabastasid Nõukogude väed ka Tallinna," rõhutas ta.

"Me tuleme ikka ja jälle tagasi sellesse kohutavasse, kuid kangelaslikku aega, mil Nõukogude Liidu rahvad kaitsesid oma õigust vabadusele, võitlesid pruuni katku vastu ja võitsid lõpuks. On äärmiselt oluline, et inimesed käiksid endiselt siia, Nõukogude sõduritele-vabastajatele püstitatud mälestusmärgi juurde, asetaksid siia lilli, mälestaksid selle sõja ohvreid, ja mis kõige tähtsam, annaksid selle mälestuse edasi neile, kes meie asemele tulevad," ütles ta.

Посол РФ в Эстонии Александр Петров
Tseremoonial viibinud Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

Venemaa suursaadiku sõnul ei saa lubada, et noor põlvkond kasvaks Ivanideks, kes oma päritolu ei mäleta.

"Meie kohus on seda mälestust säilitada, ja sellepärast oleme me täna siin, nagu me tuleme siia ka 9. mail ikka sama eesmärgiga, et mälestada möödunud sõja kangelasi," ütles Aleksandr Petrov.

Pisarsilmil

Endine natsismivang Rimma Ivaštšenko, kes viidi Paldiski koonduslaagrisse kuuekuusena, mäletab koonduslaagrist arusaadavatel põhjustel vähe, kuid 11. aprill on talle eriline päev.

Римма Иващенко
© Sputnik / Вадим Анцупов
Endine natsismivang Rimma Ivaštšenko

"Ma tulen mälestusüritusele alati kibedustundega, pisarsilmil. Aga on tore, et mitte ainult meie põlvkonna inimesed, vaid ka noored nende aastate õudusi ei unusta," ütles ta Sputnik Eestile.

Valgevene ei unusta natsismi õudusi

Rahvusvahelise ühiskondliku organisatsiooni "Teineteisemõistmine" ("Взаимопонимание") liige Tatjana Gordei, kes tuli Tallinnasse Minskist, rääkis Sputnik Eestile, et tema Eesti natsismiohvrite organisatsioonidega sidemeis oleva organisatsiooni jaoks väga tähtis iga mälestuspäev, mis inimestele Hitleri õudusi meenutab.

Татьяна Гордей - член правления международного общественного объединения Взаимопонимание
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tatjana Gordei

Tatjana sõnul ei ole tema kodumaal Valgevenes ühtegi perekonda, mille liikmetest keegi põles viibinud koondumislaagris või muud sunniasutuses.

"Sõja ajal okupeerisid sakslased Valgevene ja neil aastatel kaotas iga perekond kellegi oma lähedastest," lisas ta.

Kuni natside laagrite õudused üle elanud inimesi elab veel, elab ka mälestus sellest tragöödiast, ütles Gordei. "Ma isegi ei mõista, kuidas inimesed suutsid sellistes tingimustes ellu jääda. Minu ja minu perekonna jaoks on see suur õnnetus," ütles ta.

Loe täispikkuses artiklit väljaande venekeelses osas.

113
Tagid:
mälestus, koonduslaager, Aleksandr Petrov, Venemaa suursaatkond, Eesti, Teine maailmasõda
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (22)