Kolm erakonda allkirjastasid koalitsioonileppe

Kolm erakonda allkirjastasid koalitsioonileppe

90
(Uuendatud 13:50 08.04.2019)
Kuigi president Kersti Kaljulaid pole Jüri Ratasele teinud ettepanekut valitsuse moodustamiseks, allkirjastavad Ratase juhitav Keskerakond ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa esmaspäeval, 8. aprillil võimuleppe.

TALLINN, 8. aprill — Sputnik. Riigikogu Valges saalis allkirjastasid Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Erakond Isamaa esimehed ja fraktsioonide liikmed laupäeval erakondade volikogude poolt heaks kiidetud võimuleppe dokumendi.

Keskerakonna juht ja peaminister Jüri Ratas ütles allkirja andes, et kolme erakonna ühine soov on sidus tugev Eesti ühiskond. "Meie soov on riik, kus mitte kedagi ei jäetaks maha. Koalitsioonilepe otsib koostööd, otsib Eesti riigis kindlustunnet ja heaolu. Et rahvastik oleks tulevikus positiivse iibega," vahendas Pealinn.

Ratas lisas, et lepe püüab tugevat pilku heita ka nendele, kes elavad Eestist väljaspool.

"Mitmel korral olid läbirääkimised katkemise veerel, kuid tänu Jüri Ratase kannatlikkusele oleme me jõudnud täna kokkuleppele," tõdes EKRE juht Mart Helme. "See leping vaatab rohkem kui nelja-aastase perioodi peale, see vaatab kaheksa -aastase perioodi peale. Sellist lepingut pole Eestil varem olnud. Lugege seda tähelepanekut ja pöörake tähelepanu pikkade sihtide peale, mis selles on."

Helme sõnul on see ainus koalitsioon, mis selles riigikogus sai sündida, kus kõik osapooled on huvitatud, et see koalitsioon nelja aasta jooksul laguneks. "Et ei toimuks noa selga löömist ja koalitsioonipartneri vahetamist, nagu see oli eelmise valitsusega."

"Koalitsioonileping on tasakaal ühiskonnas ning see on elav dokument," lisas Isamaa juht Helir Valdor Seeder. "Koalitsioon viib ellu ka kõik mõtted, mis lepingusse kirja pandud ei ole. Koalitsioon pole igavene, kuid see püsib vähemalt neli aastat."

Kolme erakonna volikogud kiitsid laupäeval, 6. aprillil heaks nii koalitsioonilepingu kui ministrikandidaadid, edastas varem Sputnik Eesti.

Keskerakonna kandidaat haridus- ja teadusministri kohale on Mailis Reps, majandus- ja taristuministri kohale Taavi Aas, regionaalministri kohale Jaak Aab ja sotsiaalministri kandidaat on Tanel Kiik. Jüri Ratas on peaministrikandidaat.

Kaitseministriks esitab Isamaa Jüri Luige, justiitsministriks Raivo Aegi, välisministriks Urmas Reinsalu, rahvastikuministriks Riina Solmani ja kultuuriministriks Tõnis Lukase.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrikandidaadid loodavasse valitsusse said laupäeval volikogu samuti heakskiidu.

EKRE siseministrikandidaat on Mart Helme, rahandusministrikandidaat Martin Helme, keskkonnaministrikandidaat on ettevõtja Rene Kokk, maaeluministri koha saab Mart Järvik ning väliskaubandus- ja IT-ministri kohale esitab erakond Marti Kuusiku.

President nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase>>

 USA mõjukas ajaleht Washington Post vahendab agentuuri Associated Press ülevaadet, mis pealkirjastas oma loo "Eestis moodustasid koalitsiooni populistid ja kaks muud parteid", nimetades samas EKRE-t paremäärmuslikuks populistlikuks erakonnaks, vahendas Sputnik Eesti.

President Riigikogule: meil on väärtuste kriis >>

Uudisteagentuur AP toob välja, et EKRE on soovinud kooseluseaduse tühistamist, nõudnud aborti puudutavate seaduste karmistamist ja on teravalt vastu kvootidele immigrantide vastuvõtuks Euroopa Liidus.

Agentuuriga vestelnud Toronto ülikooli politoloog Andres Kasekamp ütles, et EKRE tõus on poliitikas kaasa toonud avaliku debati vulgariseerumise ja Eesti ühiskonna polariseerumise.

Partei küttis üles immigratsioonivastast ja homofoobset hüsteeriat, et võita eelmisel kuul peetud parlamendivalimistel rohkem hääli, tõdes Kasekamp.

 

President Kersti Kaljulaid kirjutas alla otsusele nimetada peaministrikandidaadiks Kaja Kallas kui riigikogu valimistel enim parlamendikohti saanud Reformierakonna esimees.

Raimond Kaljulaid
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Riigipea rõhutas kohtumisel Kaja Kallasega, et riigikogu valimistel enim hääli saanud erakonna esimees peab saama võimaluse teha väärtuspakkumine ning öelda, millest ta peaministrina tahaks seista ja millist Eestit ta tahaks ehitada, edastas Sputnik Eesti.

Kaja Kallas võttis presidendi ettepaneku asuda moodustama valitsust vastu.

Kallase sõnul on ta arvestanud sellega, et tal ei pruugi riigikogus olla piisavat toetust.

"Minu soov on kõnetada riigikogu ja võimaliku valitsuse liikmeid. Ma tahan neile südamele panna, et võimumängude juures ei tohi ära unustada poliitika sisu ja väärikust. Ma arvan, et me suudame koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga välja pakkuda palju selliseid mõtteid, mis võiksid Keskerakonna ja Isamaa liikmete hulgas toetust leida," sõnas Kallas.

Riigis valitsev Keskerakond pälvitas parlamendivalimiste tulemuste kohaselt teise koha (23,1%), jäädes alla opositsioonilisele Reformierakonnale (28,9%).

Sputnik Eesti vahendas varem, et Reformierakonna esinaine Kaja Kallas pöördus Keskerakonnale ettepanekuga: "Usume jätkuvalt, et Reformierakonnaga saaks Keskerakond olla osaline koalitsioonis, mis esindaks nii Eesti inimeste kui ka Eesti riigi huve laiapõhjalisemalt, tasakaalustatumalt ja tulevikku vaatavalt".
Keeldudes reformierakondlastega koalitsiooni minemast, võtsid keskerakondlased ette katse jääda riigitüürile, moodustades enamusvalitsuse kahe teise parlamenti pääsenud erakonnaga – EKRE (17,8%) ja Isamaaga (11,4%).

EKRE osalusega valitsus sunnib vaatama maailma uue pilguga, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tallinnas ja Tartus toimusid loodava võimuliidu vastaste meeleavaldused>>

EKRE-ga läbirääkimiste alustamine kutsus esile protesti mitmete Keskerakonna võtmetähtsusega tegelaste ja osa poolt tema valijatest, kes nägid potentsiaalses liidus rahvuslasteha oma huvide reetmist. Muret rahvusmeelsete jõudude võimaliku võimuletuleku pärast Eestis on väljendatud ka Euroopa Parlamendis.

Valitsuse moodustamine - 2019>>

Viimase küsitluse järgi toetab Reformierakonda 32 protsenti valijatest, kusjuures valimistel oli see näitaja 29 ja märtsi keskel 30. Keskerakond on aga pidevas kukkumises - kui valimistel said nad 23 protsendi toetuse, siis märtsi keskel oli see number kukkunud 19 peale ja nüüd 17 protsendile.

Keskerakond saab sõlmitava koalitsioonileppega endale Euroopa Komisjoni voliniku koha.

Presidendilt valitsuse moodustamise ettepaneku saanud Reformierakonna esimees Kaja Kallas lubas tutvustada oma kava riigikogu ees 15. aprillil. Kui ta parlamendis toetust ei leia, on pall taas presidendi väravas.

90
Tagid:
Isamaa, EKRE, Keskerakond, valitsus
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega