Ministeerium alustab radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamise uuringutega

Ministeerium alustab tuumajäätmete hoidla rajamise uuringutega

118
(Uuendatud 13:29 08.04.2019)
Keskkonnaministeerium alustab radioaktiivsetete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise uuringuid. Hetkel asub Paldiskis radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, kus hoiustatakse kõiki Eestis tekkinud radioaktiivseid jäätmeid.

TALLINN, 8. aprill — Sputnik. Projekti tulemusena valmivad uuringud võetakse aluseks lõppladustuspaiga rajamisel ning reaktorisektsioonide likvideerimisel. Alustatakse ka planeeringu koostamise, mõjude hindamistega ja vähendatakse lõppladustamist vajavate jäätmete hulka, teatas Keskkonnaministeerium.

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas käskkirja, mille alusel hakatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastama radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikke tegevusi. Tööd kogumaksumusega 7,5 miljonit eurot teostatakse aastatel 2019-2023.

Paldiskisse plaanitakse rajada tuumajäätmete hoidla >>

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on uuringute ja ettevalmistustööde tegemine hädavalik selleks, et aastaks 2040 oleks Eestis radioaktiivsetele jäätmetele kaasaegne ja ohutu lõppladustuspaik.

"Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, samuti reaktorisektsioonide lammutamisel ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Suurema tööna võetakse Eestis esmakordselt ette 170 tonni radioaktiivselt saastunud metallijäätmete ümbertöötlemine, mis vähendab oluliselt lõppladustamist vajavate jäätmete hulka ja võimaldab puhastatud metalli ringlusesse võtta," ütles Kiisler.

1995. aastal andis Vene Föderatsioon Paldiski Nõukogude Liidu tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti üle Eesti Vabariigile. Kokkuleppe sõlmimise aluseks oli, et Vene Föderatsioon eemaldab objektilt kasutatud tuumkütuse ning viib selle Eestist välja.

Eesti riigi kohustuseks jäi kogu objekt koos seal asuva radioaktiivse- ja mitteradioaktiivse saastega, sealhulgas allveelaevade reaktorisektsioonidega ohutuks muuta. Hetkel asub samas kohas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, kus hoiustatakse kõiki Eestis tekkinud radioaktiivseid jäätmeid. See ei ole aga pikemaajaliselt ohutu lahendus.

Projekti tulemusena valmivad uuringud võetakse aluseks lõppladustuspaiga rajamisel ning reaktorisektsioonide likvideerimisel. Alustatakse ka planeeringu koostamise, mõjude hindamistega ja vähendatakse lõppladustamist vajavate jäätmete hulka.

Eestisse plaanitakse rajada ohtlike jäätmete lõppladustamishoidla, mille kõige tõenäolisem asukoht on Pakri poolsaarel asuv endine Paldiski mereväe väljaõppekeskuse ala, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu suvel.

Eesti firma muudab Biškeki prügimäe pargiks >>

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles mullu, et projekti kogumaksumus on 90 miljonit eurot. Pool sellest summast kulub 2040. aastaks lõppladustuspaiga rajamiseks, teine pool aga tuumaobjekti lahtivõtmiseks. 

Tänapäeval tekib Eestis radioaktiivseid jäätmeid keskmiselt 0,85 kuupmeetrit aastas. Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed.

Vene teadlased avastasid, millised mikroobid suudavad radioaktiivsed jäätmed kahjutuks teha, illustreeriv foto
© Sputnik / Виктор Толочко

Samas pole keskkonnaministri Siim Kiisleri sõnul Eestis asuvad jäätmed väga kõrgelt aktiivsed: "Eestis olevad radioaktiivsed jäätmed klassifitseeruvad madalaktiivseteks ja keskaktiivseteks ning meil pole kasutatud tuumakütust ega kõrgaktiivseid jäätmeid."

Aastatel 1999-2001 teostatud Euroopa Liidu projekti "Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine" tulemusena leidis ekspertkomisjon, et jääkreostuse allikaks olevate reaktorisektsioonide lammutamist tuleks alustada pärast 50-aastast hoiustamist.

Kiisler selgitas, et hoiustamise algusaastaks loetakse 1989. aastat, mil reaktorite töö peatati. Seega peaks reaktorisektsioone hakkama lammutama orienteeruvalt 2040. aastal.

26. aprillil tähistatakse Rahvusvahelist radiatsiooni avariide ja katastroofide ohvrite mälestuspäeva. Sellel päeval 1986. aastal toimus Tšernobõli elektrijaamas (AEJ) avarii, mis on 20. sajand suurim tehnogeenne katastroof nii tekitatud kahju ulatuselt, kui ka tagajärgede poolest, vahendas uudidisteportaal Sputnik Eesti.

118
Tagid:
uuring, Paldiski, hoidla, jäätmed, radioaktiivne
Samal teemal
Euroopa õhust leiti radioaktiivset ruteeniumit
Kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega
Tööandjad peavad mõõtma tööruumides radoonitaset
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega