Ministeerium alustab radioaktiivsete jäätmete hoidla rajamise uuringutega

Ministeerium alustab tuumajäätmete hoidla rajamise uuringutega

43
(Uuendatud 13:29 08.04.2019)
Keskkonnaministeerium alustab radioaktiivsetete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise uuringuid. Hetkel asub Paldiskis radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, kus hoiustatakse kõiki Eestis tekkinud radioaktiivseid jäätmeid.

TALLINN, 8. aprill — Sputnik. Projekti tulemusena valmivad uuringud võetakse aluseks lõppladustuspaiga rajamisel ning reaktorisektsioonide likvideerimisel. Alustatakse ka planeeringu koostamise, mõjude hindamistega ja vähendatakse lõppladustamist vajavate jäätmete hulka, teatas Keskkonnaministeerium.

Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas käskkirja, mille alusel hakatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastama radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikke tegevusi. Tööd kogumaksumusega 7,5 miljonit eurot teostatakse aastatel 2019-2023.

Paldiskisse plaanitakse rajada tuumajäätmete hoidla >>

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on uuringute ja ettevalmistustööde tegemine hädavalik selleks, et aastaks 2040 oleks Eestis radioaktiivsetele jäätmetele kaasaegne ja ohutu lõppladustuspaik.

"Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, samuti reaktorisektsioonide lammutamisel ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Suurema tööna võetakse Eestis esmakordselt ette 170 tonni radioaktiivselt saastunud metallijäätmete ümbertöötlemine, mis vähendab oluliselt lõppladustamist vajavate jäätmete hulka ja võimaldab puhastatud metalli ringlusesse võtta," ütles Kiisler.

1995. aastal andis Vene Föderatsioon Paldiski Nõukogude Liidu tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti üle Eesti Vabariigile. Kokkuleppe sõlmimise aluseks oli, et Vene Föderatsioon eemaldab objektilt kasutatud tuumkütuse ning viib selle Eestist välja.

Eesti riigi kohustuseks jäi kogu objekt koos seal asuva radioaktiivse- ja mitteradioaktiivse saastega, sealhulgas allveelaevade reaktorisektsioonidega ohutuks muuta. Hetkel asub samas kohas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, kus hoiustatakse kõiki Eestis tekkinud radioaktiivseid jäätmeid. See ei ole aga pikemaajaliselt ohutu lahendus.

Projekti tulemusena valmivad uuringud võetakse aluseks lõppladustuspaiga rajamisel ning reaktorisektsioonide likvideerimisel. Alustatakse ka planeeringu koostamise, mõjude hindamistega ja vähendatakse lõppladustamist vajavate jäätmete hulka.

Eestisse plaanitakse rajada ohtlike jäätmete lõppladustamishoidla, mille kõige tõenäolisem asukoht on Pakri poolsaarel asuv endine Paldiski mereväe väljaõppekeskuse ala, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu suvel.

Eesti firma muudab Biškeki prügimäe pargiks >>

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles mullu, et projekti kogumaksumus on 90 miljonit eurot. Pool sellest summast kulub 2040. aastaks lõppladustuspaiga rajamiseks, teine pool aga tuumaobjekti lahtivõtmiseks. 

Tänapäeval tekib Eestis radioaktiivseid jäätmeid keskmiselt 0,85 kuupmeetrit aastas. Ladustamist vajavad peamiselt Paldiski vaheladustuspaigas asuvad jäätmed, reaktorisektsioonide lammutamisel tekkivad jäätmed ning tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed.

Vene teadlased avastasid, millised mikroobid suudavad radioaktiivsed jäätmed kahjutuks teha, illustreeriv foto
© Sputnik / Виктор Толочко

Samas pole keskkonnaministri Siim Kiisleri sõnul Eestis asuvad jäätmed väga kõrgelt aktiivsed: "Eestis olevad radioaktiivsed jäätmed klassifitseeruvad madalaktiivseteks ja keskaktiivseteks ning meil pole kasutatud tuumakütust ega kõrgaktiivseid jäätmeid."

Aastatel 1999-2001 teostatud Euroopa Liidu projekti "Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine" tulemusena leidis ekspertkomisjon, et jääkreostuse allikaks olevate reaktorisektsioonide lammutamist tuleks alustada pärast 50-aastast hoiustamist.

Kiisler selgitas, et hoiustamise algusaastaks loetakse 1989. aastat, mil reaktorite töö peatati. Seega peaks reaktorisektsioone hakkama lammutama orienteeruvalt 2040. aastal.

26. aprillil tähistatakse Rahvusvahelist radiatsiooni avariide ja katastroofide ohvrite mälestuspäeva. Sellel päeval 1986. aastal toimus Tšernobõli elektrijaamas (AEJ) avarii, mis on 20. sajand suurim tehnogeenne katastroof nii tekitatud kahju ulatuselt, kui ka tagajärgede poolest, vahendas uudidisteportaal Sputnik Eesti.

43
Tagid:
uuring, Paldiski, hoidla, jäätmed, radioaktiivne
Samal teemal
Euroopa õhust leiti radioaktiivset ruteeniumit
Kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega
Tööandjad peavad mõõtma tööruumides radoonitaset