Infotehnoloogia

Eestis luuakse e-hääletust kui teenust pakkuvat infosüsteemi

94
(Uuendatud 15:41 07.04.2019)
E-hääletamise teenusena pakkumise on hea selle poolest, et tegu oleks kogu aeg töötava süsteemiga, mitte vaid valimiste ajaks käivitatava lahendusega.

TALLINN, 7. aprill — Sputnik. Riigi Infosüsteemi amet (RIA) alustab uue valimiste infosüsteemi loomist, mis võimaldaks e-hääletamist ka mitmesuguste muude või kitsamat inimeste ringi puuRiigikohus: e-hääletamise tulemuste dutavate küsimuste otsustamiseks. 

Kontrollimatu e-valimissüsteem
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Nagu vahendas ERR, teatas RIA tehnoloogiaosakonna juht Tarmo Hanga, et seeläbi tekib võimekus pakkuda e-hääletamise võimalust ükskõik millisele seda vajavale haldusüksusele – laste mänguväljaku asukoha valikuks omavalitsuse elanike seas. Hanga sõnul saab uus süsteem saab olema niisama "turvaline", nagu tänane e-hääletus, võimaldades korraldada ka rahvahääletusi.

Spetsialisti sõnul oleks e-hääletamise teenusena pakkumise hea ka selle poolest, et tegu oleks kogu aeg töötava süsteemiga, mitte vaid valimiste ajaks käivitatavaga, mis võimaldab teenust tõhusamalt hallata, häälestada ja oskusteavet tasemel hoida," selgitas ta.

Uue infosüsteemi käivitamise üheks oskas on loodav elektroonilise valijate register. Niisugune register võimaldab määrata neid, kel on õigus hääletusel osaleda - näiteks kohaliku sissekirjutusega vallaelanikud," teatas Hanga.

Järgnevaks valimistsükliks ehk hiljemalt 2021. aasta kohalikeks valimisteks võiks tekkida ka võimalus anda oma hääl mobiilirakenduse abil ehk m-valimised, rääkis Hanga. Ka selles osas käivat juba aktiivne töö.

Kolme päevaga on Riigikogu valimistel antud 96 525 häält >>

Nutiseadmes hääletamiseks on aga vaja korraldada põhjalik turvaanalüüs, täiendas riigi valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg.

Hanga sõnul on tuleks aga senine süsteem täiesti uuega asendada, kuna praegune on 10-15 aastat vana ja teda on pidevalt kohendatud, nüüd aga tekib võimalus täiesti uue lahenduse loomiseks, kus pööratakse senisest rohkem tähelepanu süsteemi turvalisusele.

Loodav infosüsteem võimaldab kandidaatidel end tulevikus ise registreerida, samuti erakondadel endil oma kandidaatide järjekorda muuta.

Töö käivitus aasta tagasi

Uue süsteemi loomise ettevalmistust alustati juba eelmisel aastal - selleks, et saada Euroopa Liidu fondidest rahastust, koostada projektid ja need ära põhjendada, rääkis Hanga. Ehkki arendustegevus toimub 100% Euroliidu rahaga, hakkab tarkvara hilisemaid halduskulusid kandma Eesti riik.

Nagu Sputnik Eesti juba mõni aeg tagasi Pealinna ajakirjaniku Virkko Lepassalu põhjalikule uurimusartiklile tuginedes teatas, on praegune e-hääletuse süsteem kõike muud, kui turvaline.

Kogenud IT-spetsialist, mitmeid riigiasutusi teenindanud Tarmo Kaldma arvates sisaldab e-valimiste süsteem hulga potentsiaalseid võltsimisvõimalusi.

Hääletusserver peaks nimelt kontrollima, et isik allkirjastaks oma hääle oma õige koodiga (salajase võtmega) ehk oma kehtiva digiallkirjaga. See kood sisaldub ainult tema ID-kaardis, kuid riigil on selle koodi vaste, millega saab kontrollida allkirja õigsust (avalik võti).

Koodi ennast riigil ei ole ja allkirjastada kellegi eest ei saa. Kuid kontrollivat programmi saab veidike muuta nii, et see laseks läbi ka mingeid muid allkirjastamise koode – näiteks neid, mida kasutatakse süsteemi testimiseks.

"Ja saabki nende koodide teadja hääletada otse internetist ükskõik kelle eest," ütleb Kaldma. "Selleks on olemas ka abirakendus – valijarakenduse moodi, aga selline, kus saab ette anda korraga palju inimesi, kelle eest hääletada," lisab Kaldma.

"See on süsteemi testimiseks niikuinii vajalik. Inimesed, keda ette anda, aga valitakse vanad, ja sellised, kes pole viimasel korral hääletanud. Kui juhtub apsakaid, mõni ohver tuleb siiski valimisjaoskonda kohale ja tahab paberil hääletada, siis tavaliselt on tegemist vanade inimestega. Nad ei taha sekeldusi ja lähevad torisedes minema. Selliseid on olnud e-hääletuse algusaegadest peale."

Kaldma sõnul ei tasuks siiski e-hääletust lõpetada, vaid see tuleks korrektseks muuta.

Väga palju abi oleks hääletanute nimekirjade avalikustamisest, ütles Kaldma. Siis ei oleks enam praegu eksisteerivat võimalust libahääli lisada - hääletaja ise peab loomulikult nägema kõiki oma hääletamisi ja nende asjaolusid kuni kasutatud arvuti andmeteni.

Kaldma sõnul tuleks häälte andmise logifailid avalikustada. Samuti ei kujuta endast mingit saladust hääletamiste ajad ja kohad, sest seal ei näe, kuidas ja kes hääletas. "Hääletusel kasutatud serverite kõvakettad tuleks panna vähemalt 50 aastaks seisma, nendest teha tõmmised ja anda soovijatele uurimiseks," soovitab Kaldma.

"Hääletussaladust see ei riku, sest hääled on krüptitud, kui on isikustatud, ja lahti krüptitud juba ilma isikuandmeteta. Ja loomulikult kogu valimiste ajal peab jooksma igasugune statistika veebi, ja seda ilma inimeste vahelesegamiseta.

E-hääletada peab saama ka paberhääletamise ajal, paberhääl tühistab e-hääle. Tehniliselt kulub vaid hetk, et paberhääletajate nimekiri serverist läbi lasta. Ja ka paberhääletajate nimekiri peaks olema avalik."

Kogu e-hääletamise süsteem rajaneb seega komisjoniliikmete usaldamisel. Tuleb jäägitult usaldada igaühte, sest kui üks on korrumpeeritud, on seda terve e-hääletus. Alles hiljuti usaldasime Andrus Veerpalu, pilkavad e-valimiste kriitikud süngelt.

Elurikkuse Erakonna eestvedaja Artur Talvik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sedasama, et kontrollida ei saa ja kõik rajaneb vaid usaldusel, ütlevad ka viimati e-valimistega tegelenud sõltumatud uurijad Oxfordist.

E-valimisi on saatnud rahvusvaheline kriitikatulv

Otsast lõpuni kontrollitavuse rakendamine on olnud e-valimiste puhul olulisim soovitus, mida rahvusvahelised OSCE/ODIHR valimisvaatlejad on juba 2011. aastast Eestile andnud.

Kontrollitavuse tagamine on tegelikult oodanud oma aega juba e-hääletuse lähteuuringutest ehk 2001. aastast saadik. See kajastus e-hääletuse tehnilises dokumentatsioonis kuni 2003. aastani ning selle puudumist on seejärel aastate jooksul rõhutanud erinevad sõltumatud väliseksperdid, kirjeldas Pealinn.

Selgub, et e-valimiste tulemuste võltsimine on imelihtne >>

2015. aasta riigikogu valimiste järel teatasid valimisvaatlejad, et kontrollitavusega on muudatuste raames tegeldud ainult "osaliselt". Riigikogu pole aga teinud otsust otsast lõpuni kontrollitavuse rakendamiseks: näiteks andnud ette suuniseid, missugustest põhimõtetest lähtuvalt seda teha, ega ole võtnud seega ka vastutust protsessi eest.

Vahetult enne 2014. aasta europarlamendi valimisi esinesid väliseksperdid Jason Kitcat, J. Alex Halderman jt kriitikaga Eesti e-valimiste süsteemi asjus. Ekspertide sõnul olid nad šokeeritud, kui lihtne oli e-valimiste tulemusi pahatahtlikult muuta, lõpetas Lepassalu.

94
Tagid:
küberturvalisus, turvalisus, võltsimine, e-valijakaart, e-valimised, e-riiklus, e-teenus, e-riik
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
Politsei on saanud hääletusega seoses ligi 10 teadet
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega