Rail Baltic: vastuoluline raudtee, illustreeriv foto

Rail Baltic rajab Rae valla ja Tallinna piirile hooldedepoo

100
(Uuendatud 18:36 05.04.2019)
Riik ostis Rail Balticu reisirongide hooldedepoo rajamiseks ligi viie hektari suuruse maatüki Rae vallas Soodevahe külas. Järgmisel nädalal jõutakse ka teise suuremahulise maatehinguni, millega soetatakse vajalik maa Ülemiste reisiterminali rajamiseks.

TALLINN, 6. aprill — Sputnik. Euroopa standardrööpmelaiusega liinide reisirongide hooldamiseks mõeldud Ülemiste depoo rajatakse äri-, tootmis- ja transpordimaade piirkonda Suur-Sõjamäe tee ja olemasoleva raudtee vahelisele hetkel võsastunud maa-alale, teatas Rail Baltic oma kodulehel.

Maatehingu maksumuseks on 523 069 eurot, mis sisaldab ka avalikes huvides rajatava objekti omandamise puhul makstavat motivatsioonitasu.

Rail Balticu projekti peatamisel tuleb arvestada võimalike trahvidega >>

Järgmine suurem maaost on samuti kokku lepitud, mil Ülemistes asuvalt garaažiühistult ostetakse vajalik maa Rail Balticu reisiterminali piirkonna arendamiseks.

"Rajatava raudtee taristu ja teenindusrajatiste tarbeks ostetakse kolmes maakonnas äralõikeid rohkem kui kuuesajale eraomanikule kuuluvast kinnistust, aga nimetatud kaks tehingut on projekti vaates tõenäoliselt ühed kallimad," rääkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Triin Orav.

"Hooldedepoo hoonestuse ja välialade projekteerimise hange kuulutatakse eelduslikult välja järgmise aasta teises pooles pärast põhiprojekti Harjumaa osa valmimist," lisas ta.

Maa-ametil on käimas maa omandamise läbirääkimised ka Rail Baltica põhitrassil Harjumaal Saku vallas, Raplamaal Kohila, Rapla ja Kehtna vallas ning Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas, samas paljude maaomanikeni on plaanis jõuda alles järgmistel aastatel, kui valmib raudtee põhiprojekt. Sellel aastal on Maa-ametil töös 170 kinnisasja, neist 53 osas on tehtud omanikele pakkumused ning 28 maaomanikku on andnud pakkumustele oma nõusoleku.

Riigil on plaanis eraisikute käest omandada raudtee rajamiseks kokku 565 hektarit maad. Valdav enamik ostetavast maast on maatulundusmaa otstarbega. Maa omandamisel makstakse omanikule kokkuleppe korral motivatsioonitasu, mis on tavaliselt 20 protsenti tasust.

Maade omandamist rahastatakse 81% ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF), 19% on riigi omafinantseering.

Uue valitsusliidu läbirääkijad jätkasid arutelu Rail Balticu üle, sest EKRE on nõudnud Euroopa suunalise raudtee ehituse lõpetamist, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et teoreetiliselt on võimalik uue kiirraudteetrassi ehitamisest loobuda, kui uus valitsusliit peaks niimoodi otsustama, küll aga tuleb arvestada võimalike trahvidega nii euroliidult kui ka Lätilt ja Leedult.

Eestimaa Rohelised: Rail Balticuga on probleeme >>

Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Māris Kučinskis ja Leedu peaminister Saulius Skvernelis allkirjastasid Tallinnas 31. jaanuaril 2017 Rail Balticu leppe, mis paneb paika uue raudteeühenduse tähtajad, marsruudi ja mitmed tehnilised detailid, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Rail Baltic on turvaline ja keskkonnasõbralik raudtee, mis ühendab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiiruse kuni 249 km/h ning kaubarongidele kuni 120 km/h, seisab Rail Baltic Estonia kodulehel

Визуализация трассы Rail Baltic на территории Эстонии
© Фото : RB Estonia
Rail Baltic: vastuoluline raudtee

Rail Baltic Estonia OÜ on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv ettevõte. Rail Baltic Estonia põhiülesandeks on kiire raudteeühenduse realiseerimine ning sellega seotud administratiivsete ja tehniliste ülesannete täitmine Eestis.

Samuti esindab Rail Baltic Estonia Eesti riigi huve Balti riikide ühisettevõttes RB Rail AS. Rail Baltic Estonia OÜ-s töötab 14 inimest.

100
Tagid:
raudtee, ühiskond, maatükk, ehitamine, Rail Baltic
Teema:
Tallinna uudised (327)
Samal teemal
Rail Baltic: vastuoluline raudtee
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega