Selleks, et tähistada Eesti NATO-ga liitumise 15. ja NATO asutamise 70. tähtpäeva, kuvati Stenbocki majale NATO lipp tänasest kuni järgmise nädala neljapäevani

Eesti juubel NATO-s ehk kuidas Eesti muutub polügooniks

170
(Uuendatud 21:20 29.03.2019)
Selleks, et tähistada Eesti NATO-ga liitumise 15. ja NATO asutamise 70. tähtpäeva, kuvati Stenbocki majale NATO lipp tänasest kuni järgmise nädala neljapäevani.

TALLINN, 29. märts — Sputnik. Reedel toimus Kalevi Spordihallis NATO 70. ja Eesti NATO-s 15. aastapäeva tähistamine, mille avas peaminister Jüri Ratas, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Lisaks esinesid välisminister Sven Mikser, kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk, NATO peakorteri avaliku diplomaatia osakonna programmijuht Eric Povel ja Kaitseliidu peastaabi ülem Jaak Mee.

Ameerika rulett: USA õhujõudude lennud ohustavad Balti riike >>

Peaminister Jüri Ratas ütles, et NATO-ga ühinemise päeva saab pidada meie liitlaste päevaks. "Nelikümmend aastat olime sunnitud vaatama NATO kaitsva kilbi taga seisvat maailma kui ihaldusväärset ja kättesaamatut. Aastal 2004, kui saime mitmete saatusekaaslastega NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, oli suur taasühinemise hetk," ütles Ratas. 

"Lennart Meri ütles täna 15 aastat tagasi oma koduõuel NATO lippu heisates, et enam ei ole Eesti kunagi üksi. Need sõnad peavad paika. Seda kinnitab liitlaste igapäevane tugi meie iseolemisele. Ainuüksi eelmise aasta jooksul viibis Eestis peaaegu kümme tuhat liitlasriikide sõjaväelast," rõhutas Ratas.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on NATO alusleppe artikkel 5 Eestile andnud maailma võimsaima julgeolekugarantii, mille kohaselt võrduks meie ründamine kõigi alliansi liikmesriikide ründamisega.

"Meie liikmelisus saavutati poliitikute ja riigiametnike aastatepikkuse raske tööga. Kui NATO uks korraks avanes, olime meie liikmelisuseks sada protsenti valmis," ütles Luik. "Venemaa agressioonide valguses pole raske ette kujutada, mis meiega juhtuks, kui me poleks NATO-s," lisas Luik.

Mõttetu mänguasi: milleks Eestile Spike tankitõrjeraketid >>

Venemaa juhtkond on korduvalt öelnud, et Venemaal ei ole agressiivseid kavatsusi ja ta ei ründa kunagi ühtegi NATO riiki. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO teadlik, et Moskva ei kavatse kedagi rünnata, kuid kasutab lihtsalt võimalust paigutada Venemaa piiride juurde rohkem relvastust ja vägesid.

Venemaa välisministeerium süüdistas NATO-t globaalses pettuses
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Viimase kahe nädala jooksul tegid USA strateegilised pommitajad Läänemere kohal umbes 10 lendu. 23. märtsil tõusid Su-27 kaks korda Läänemere taevasse, et tüütuid ameeriklasi ära ajada. Venemaa õhutõrjesüsteemid fikseerisid B-52H viibimise Kaliningradi oblasti piiride lähedal 20. ja 21. märtsil.

USA strateegilised pommitajad imiteerivad raketi- ja pommirünnakuid Venemaa Balti laevastiku baasidele. Selline "Venemaa heidutamine" on ohtlik eelkõige Ameerika Ühendriikide Euroopa liitlastele, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti  sõjalise vaatleja Aleksandr Hrolenko artikli.

Kolme aasta eest Varssavi tippkohtumisel otsustas NATO paigutada Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola liitlaste lahingugrupid. Eestis paiknevat lahingugruppi juhib Ühendkuningriik, kellega meid seovad pikaaegsed ajaloolised sidemed. Samuti on alates 2017. aasta kevadest Eestis teeninud Prantsusmaa, Taani ja Belgia kaitseväelased.

170
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Venemaa vastab NATO-le kolme uue diviisiga, välisministeerium viitas otseselt Balti riikidele
NATO sõjaväeõppused Venemaa piiride läheduses toimuvad korraga kahes riigis
Leedus tekib Venemaa piiri lähedusse NATO lennuväepolügoon
Paljas viiking Venemaa vastu: NATO harjutused ei läinud väga sujuvalt
Venemaa vastus NATO-le: Balti laevastik suurendab raketilöögivõimekust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega