Eesti saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom

Yana Toom vastuvõetud autoriõiguste kaitse direktiivist: filternet on sündinud

118
(Uuendatud 14:28 27.03.2019)
Eesti saadik Euroopa Parlamendis Yana Toom, kes on aktiivselt sõna võtnud Euroopa Parlamendi autoriõiguste reformi vastu, kõneles tema kolleegide poolt vastu võetud otsuse taustast ja tagajärgedest.

ТАLLINN, 27. märts — Sputnik. Saksamaa toetus interneti autoriõiguste direktiivile soetati Saksamaa poolt gaasijuhtme Nord Stream 2 ehituse jätkamiseks väljastatud loa hinnaga, leiab Eesti eurosaadik Yana Toom.

Oma kodulehel sotsiaalvõrgustikus naeruvääristas Yana Toom oma Poola kolleege, kes hääletasid interneti autoriõiguste reformi poolt. Tema sõnul hääletasid nad niiviisi tegelikult Nord Stream 2 rajamise poolt, mille vastu nad ise juba aastaid sõna võtavad.

"Niisugune on selle vaieldava direktiivi Saksamaa-poolse toetamise hind,"kirjutas Toom.

Eesti eurosaadik on endiselt veendunud, et interneti autoriõiguste direktiivi vastu võttes tegi Euroopa Parlament tõsise vea ja lõi omaenese kätega masinliku tsensuuri mehhanismi.

Таллиннский пикет в защиту свободы в интернете
© Sputnik / Светлана Бурцева
Pikett Tallinnas

"Ansiplile võib õnne soovida – filternet on sündinud. Tere tulemast imekaunisse uude maailma!" nentis ta kibeda irooniaga, mainides oma kaasmaalast, Euroopa Komisjoni portfellita asepresidenti Andrus Ansipit, kes on autoriõiguste reformi internetis agarasti pooldanud.

Tehti ära

Teisipäeval, 26. märtsil kinnitas Euroopa Parlament plenaaristungil Strasbourgis 348 häälega 274 vastu direktiivi autoriõiguste kohta internetis, mida oli arutatud alates 2016. aastast. Kuna enamil EL-i liikmesriike, sealhulgas Eesti on ettepaneku juba heaks kiitnud, siis jõustub see kohe.

Yana Toom: kes saab väidetavast autoriõiguse "kaitsest" internetis tegelikult kasu >>

Holland, Luksemburg, Poola, Itaalia ja Soome keeldusid reformi toetamast. Nende arvates "ei ole direktiivil juriidilist selgust, see viib paljude huvipoolte jaoks õigusliku määramatuseni ja võib riivata Euroopa Liidu kodanike õigusi".

Euroopa Parlament võttis vastu skandaalse autoriõiguse direktiivi
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Uued autoriõiguste reguleerimisreeglid kohustavad veebiteenuste pakkujaid jagama tulusid teoste autorite ja meediaväljaannete toimetustega. Erilisi vaidlusi on põhjustanud sätted, mis kohustavab sisuvahetust tagavaid veebiplatvorme sisu eest vastutust kandma ja sõlmima "autoriõiguste valdajatega õiglased litsentsilepingud".

Avalikkus on "internetitsensuuri" kehtestamise vastu

Sputnik Eesti kirjutas juba sellest, et eurodirektiivi vastuvõtmise vastu toimusid paljudes EL-i riikides, sealhulgas Eestis ulatuslikud tsiviilkampaaniad, millest osavõtnud avaldasid muret sõnavabaduse piiramise pärast.

22. märtsil toimus Tallinnas Euroopa Parlamendi ALDE (Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu) fraktsiooni toetusel eurosaadiku Yana Toomi poolt korraldatud rahvusvaheline konverents "Kas autoriõiguste direktiiv hävitab vaba interneti?"

Ning 23. märtsil kogunes pealinna Vabaduse väljakul sadakond inimest avaldamaks protesti eurosaadikute kavatsuste vastu uus direktiiv autoriõiguste kaitsest heaks kiita. Meeleavalduse algatajateks olid mittetulundusühingute Wikimedia ja Internet Society Estonia esindajad Eva Lepik ja Märt Põder.

 

118
Tagid:
Euroopa Parlament, direktiiv, internet, sõnavabadus, autoriõigus, Yana Toom
Samal teemal
Vikipeedia blokeerib protestiks kogu eestikeelse sisu
Toom kutsub protestima autoriõiguste direktiivi reformi vastu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega