Eestis lehvivad leinalipud, illustreeriv foto

Eestis lehvivad leinalipud

99
(Uuendatud 10:35 25.03.2019)
Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on selle aasta 25. märts, märtsiküüditamise 70. aastapäev kuulutatud ühekordselt lipupäevaks. Sel päeval heisatakse küüditatud inimeste ja nende lähedaste kannatuste mälestuseks leinalipud.

TALLINN, 25. märts — Sputnik. Esmaspäeval, 25. märtsil möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest. Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel toimub kella 16-17 märtsiküüditamise mälestustseremoonia, teatas Tallinna linnavalitsus.

Sõnavõtuga astuvad üles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning mälestuspalvuse peab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Gasparjan: Eesti ajaloolased korrutasid küüditatute arvu kümnega >>

Memoriaalile asetatakse pärjad ning kõik osalejad on oodatud süütama küünlaid küüditatute mälestuseks. Tseremoonia käigus avatakse neli uut nimeplaati, mis on pühendatud 200 kommunismiohvrile, samuti mälestusplaat teadmata kadunud ohvritele. Päeva jooksul kõlab memoriaali mälestuskoridoris Arvo Pärdi "Spiegel im Spiegel". 

Tuhandetest õhupallidest moodustati installatsioon Pisarate meri
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kell 18 on kõik oodatud Vabaduse väljakule mälestusküünlaid süütama. Vabaduse väljakule on maha märgitud Eesti kaardikontuur, millele on kantud raudteeliinid, kust saatuslik teekond alguse sai. Eestis harva kasutatava lasertehnoloogiaga kuvatakse Tallinna linnavalitsuse seinale märtsiküüditamise lugu.

See emotsionaalne ja kirjeldav audiovisuaalne teos annab aimu, kui ootamatu ja julm oli küüditatutele osaks saanud ülekohus. Õhtu vältel on animatsiooni kõrval kuvatud küüditatute nimed. Kuues keeles antakse 1949. aasta märtsis toimunust ka lühiülevaade.

Tallinna Jaani kirikus toimub märtsiküüditamisest 70 aasta möödumisele pühendatud kontsert "Mööda linnuteed". Ettekandele tulevad Aleksander Knaifeli "Blažentsva" ning Tõnu Kõrvitsa "Seitsme linnu seitse und". 

Kunstirühmitus Sled näitab 25. märtsist kuni 14. juunini kuueteistkümnes Eesti raudteejaamas näitusesarja "Siberi lapsepõlv". Väljapanek räägib inimestest, kes küüditati Siberisse lapsena või kes sündisid Siberis. 

Märtsiküüditamise aastapäeval süttivad üle Eesti tuhanded küünlad >>

Mälestuspäeva õhtul värvub endine Patarei vangla, totalitaarsete režiimide kuritegude üks sümbolitest, mere poolt punaseks, paistes kaugele hoiatava mälumajakana. Mitmete vabaühenduste ja noorteorganisatsioonide eestvedamisel toimuvad mälestusüritused kõikjal Eestis.

Vene politoloog Armen Gasparjanile anti Eestis persona non grata staatus peale seda, kui ta Tallinnasse saabudes sündmuse ajalugu arvude abil selgitada üritas. Ta meenutas iganädalases endiste liiduvabariikide sündmusi kajastavas raadio Sputniku saates, et uurimust käsitleti kui "pühaduseteotust", sest 1949. a. märtsiküüditamine on praeguse Eesti riikluse üks olulisi alustalasid. Eesti rahvast esitletakse verejanulise totalitaarse diktatuuri ohvrina, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu märtsis. 

"Inimese elu," märgib Gasparjan, "on hindamatu ja asumisele saatmine on Eesti rahva jaoks tohutu tragöödia. Seda mõistab iga normaalne inimene. Kuid on põhimõttelised faktid, mis alati küsimusi tekitavad."

"Esiteks – miks suurendasid tänapäeva Eesti ajaloolased küüditamise ohvrite arvu kümme korda? Iisrael näiteks ei korruta sakslaste poolt tapetud juutide arvu viiega, number on niigi väga tõsine. Armeenia ei näita 1915. a. genotsiidi ohvrite arvu neljakordsena. Balti riikides näeme aga ikka ja jälle sedasama – püüet kannatanute arvu oluliselt suuremana näidata. Kas see peaks juhtunu hirmsamaks muutma? See on niigi hirmus!" räägib politoloog.

Teine küsimus, millele ta tähelepanu osutab, on seotud pealekaebamisega. Kes kirjutas salakaebused, mille alusel need inimesed asumisele saadeti? Kaebuste autoriks ei olnud Tomskis elanud Ivan Ivanovitš Sivoborodov. Üksteise peale kaebasid Eesti elanikud ise," meenutas Gasparjan.

99
Tagid:
kuupäevad, NSV Liit, Eesti, Siber, küüditamine, märtsiküüditamine
Samal teemal
Kaheksa riiki kutsus üles kommunismi kuritegude uurimist jätkama
Avatud ja pühitsetud: Tallinnas on nüüd monument "kommunismi ohvritele"
Politoloog: Eesti ajab iganenud solvumiste najal perifeerset poliitikat