Eestis lehvivad leinalipud, illustreeriv foto

Eestis lehvivad leinalipud

113
(Uuendatud 10:35 25.03.2019)
Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on selle aasta 25. märts, märtsiküüditamise 70. aastapäev kuulutatud ühekordselt lipupäevaks. Sel päeval heisatakse küüditatud inimeste ja nende lähedaste kannatuste mälestuseks leinalipud.

TALLINN, 25. märts — Sputnik. Esmaspäeval, 25. märtsil möödub 70 aastat 1949. aastal toimunud märtsiküüditamisest. Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel toimub kella 16-17 märtsiküüditamise mälestustseremoonia, teatas Tallinna linnavalitsus.

Sõnavõtuga astuvad üles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning mälestuspalvuse peab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Gasparjan: Eesti ajaloolased korrutasid küüditatute arvu kümnega >>

Memoriaalile asetatakse pärjad ning kõik osalejad on oodatud süütama küünlaid küüditatute mälestuseks. Tseremoonia käigus avatakse neli uut nimeplaati, mis on pühendatud 200 kommunismiohvrile, samuti mälestusplaat teadmata kadunud ohvritele. Päeva jooksul kõlab memoriaali mälestuskoridoris Arvo Pärdi "Spiegel im Spiegel". 

Tuhandetest õhupallidest moodustati installatsioon Pisarate meri
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kell 18 on kõik oodatud Vabaduse väljakule mälestusküünlaid süütama. Vabaduse väljakule on maha märgitud Eesti kaardikontuur, millele on kantud raudteeliinid, kust saatuslik teekond alguse sai. Eestis harva kasutatava lasertehnoloogiaga kuvatakse Tallinna linnavalitsuse seinale märtsiküüditamise lugu.

See emotsionaalne ja kirjeldav audiovisuaalne teos annab aimu, kui ootamatu ja julm oli küüditatutele osaks saanud ülekohus. Õhtu vältel on animatsiooni kõrval kuvatud küüditatute nimed. Kuues keeles antakse 1949. aasta märtsis toimunust ka lühiülevaade.

Tallinna Jaani kirikus toimub märtsiküüditamisest 70 aasta möödumisele pühendatud kontsert "Mööda linnuteed". Ettekandele tulevad Aleksander Knaifeli "Blažentsva" ning Tõnu Kõrvitsa "Seitsme linnu seitse und". 

Kunstirühmitus Sled näitab 25. märtsist kuni 14. juunini kuueteistkümnes Eesti raudteejaamas näitusesarja "Siberi lapsepõlv". Väljapanek räägib inimestest, kes küüditati Siberisse lapsena või kes sündisid Siberis. 

Märtsiküüditamise aastapäeval süttivad üle Eesti tuhanded küünlad >>

Mälestuspäeva õhtul värvub endine Patarei vangla, totalitaarsete režiimide kuritegude üks sümbolitest, mere poolt punaseks, paistes kaugele hoiatava mälumajakana. Mitmete vabaühenduste ja noorteorganisatsioonide eestvedamisel toimuvad mälestusüritused kõikjal Eestis.

Vene politoloog Armen Gasparjanile anti Eestis persona non grata staatus peale seda, kui ta Tallinnasse saabudes sündmuse ajalugu arvude abil selgitada üritas. Ta meenutas iganädalases endiste liiduvabariikide sündmusi kajastavas raadio Sputniku saates, et uurimust käsitleti kui "pühaduseteotust", sest 1949. a. märtsiküüditamine on praeguse Eesti riikluse üks olulisi alustalasid. Eesti rahvast esitletakse verejanulise totalitaarse diktatuuri ohvrina, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu märtsis. 

"Inimese elu," märgib Gasparjan, "on hindamatu ja asumisele saatmine on Eesti rahva jaoks tohutu tragöödia. Seda mõistab iga normaalne inimene. Kuid on põhimõttelised faktid, mis alati küsimusi tekitavad."

"Esiteks – miks suurendasid tänapäeva Eesti ajaloolased küüditamise ohvrite arvu kümme korda? Iisrael näiteks ei korruta sakslaste poolt tapetud juutide arvu viiega, number on niigi väga tõsine. Armeenia ei näita 1915. a. genotsiidi ohvrite arvu neljakordsena. Balti riikides näeme aga ikka ja jälle sedasama – püüet kannatanute arvu oluliselt suuremana näidata. Kas see peaks juhtunu hirmsamaks muutma? See on niigi hirmus!" räägib politoloog.

Teine küsimus, millele ta tähelepanu osutab, on seotud pealekaebamisega. Kes kirjutas salakaebused, mille alusel need inimesed asumisele saadeti? Kaebuste autoriks ei olnud Tomskis elanud Ivan Ivanovitš Sivoborodov. Üksteise peale kaebasid Eesti elanikud ise," meenutas Gasparjan.

113
Tagid:
kuupäevad, NSV Liit, Eesti, Siber, küüditamine, märtsiküüditamine
Samal teemal
Kaheksa riiki kutsus üles kommunismi kuritegude uurimist jätkama
Avatud ja pühitsetud: Tallinnas on nüüd monument "kommunismi ohvritele"
Politoloog: Eesti ajab iganenud solvumiste najal perifeerset poliitikat
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega