Euroopa Parlamendi liige Yana Toom

Yana Toom: kes saab väidetavast autoriõiguse "kaitsest" internetis tegelikult kasu

149
(Uuendatud 13:18 23.03.2019)
Rahvusvahelise konverentsi "Kas autoriõiguste direktiiv hävitab vaba Interneti?" korraldaja Euroopa Parlamendi liige Yana Toom rääkis Sputnik Eestile, miks tema ja ta mõttekaaslased on selle Euroopa direktiivi vastu.

TALLINN, 23. märts - Sputnik, Svetlana Burceva. Reedel, 22. märtsil toimus Tallinnas Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi poolt Euroopa Parlamendi ALDE (Euroopa liberaalide ja demokraatide liit) fraktsiooni toetusel korraldatud rahvusvaheline konverents "Kas autoriõiguste direktiiv hävitab vaba Interneti?"

Filtrid hävitavad internetivabaduse

Yana Toomi sõnul on Internet teabeplatvorm, mis ei erista "head" "halvast", sest mõlemad levivad suure kiirusega. Viimasel ajal on palju nõutud võrgu sisu kontrollimist.

Autoritele ülemaailmsesse võrku paigutatud sisu eest tasu tagamiseks ja selle sisu kasutamise lõpetamiseks tehnoloogiahiiglaste poolt tehakse ettepanek paigaldada võrku automaatfiltrid. Nende paigaldamist autoriõiguse direktiiv reguleeribki. Toomi sõnul arutab Euroopa Parlament seda skandaalset seadust varsti.

Enne otsustavat hääletust korraldas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom konverentsi, kus eksperdid ja huvitatud isikud arutasid, mida selle seaduse vastuvõtmine kaasa toob. Direktiiv peaks tagama autoritele tasu, kuid paljud on mures, et kõrvalmõjuna võib see piirata ka sõnavabadust.

Lisaks väidetakse, et seadus hävitab avatud interneti praegusel kujul: võrgu sisu filtreeritakse rangelt ja see võtab kasutajatelt ära palju huvitavaid funktsioone - isegi juba tavaliseks muutunud meemid.

Euroopa direktiivide mõjud ei ilmne kohe

Yana Toom rääkis Sputnik Eestile lihtsustatud arusaamast, nagu Euroopa Parlament "ei otsusta midagi" ja eurosaadikud "tegelevad jamaga". Ta selgitas, et paljude Euroopa Parlamendi otsuste mõju ilmneb alles palju hiljem. Näiteks juba 2010. aastal Euroopa saadikute otsuse alusel hakati kolm nädalat tagasi energeetikuid koondama.

"Kui Euroopa Parlament võtab direktiivi vastu, ei ole internet enam sama. Samuti tahame me kaasa aidata protestiliikumisele selle direktiivi vastuvõtmise vastu, mis on juba käimas kogu Euroopas. See on tõeline tsensuur ja me ei taha seda," ütles Toom.

Tema arvates tundub "autoriõiguse kaitse" sõnum esmapilgul hea ja õige, kuid probleem on selles, et tänapäeval ei kuulu autoriõigused enam mitte autoritele, vaid suurkorpratsioonidele. Sellepärast teevadki nad selle direktiivi poolt nii kõva loitööd.

Международная конференция “Уничтожит ли директива об авторских правах открытый интернет?
© Sputnik / Светлана Бурцева
Rahvusvaheline konverents "Kas autoriõiguste direktiiv hävitab vaba Interneti?"

See tähendab, et autorite kaitse õigus tähendab tegelikult teabe valdajate huvide kaitset, kes sageli ise autorid ei ole. Sõltumatud autorid peavad selliste platvormide nagu YouTube või Facebook filtrite läbimiseks päris palju raha välja käima.

"See direktiiv on tehnoloogiahiiglastele väga tulus, kuid väikesed startupid on sunnitud tegevuse lõpetama, sest nad ei suuda esitatavaid nõudeid täita. Direktiivi saaks vastu võtta, kui võtta sellest välja punktid 11 ja 13, mis tegelikult internetis tsensuuri kehtestavad," ütles Eesti eurosaadik.

Konverents oli tõeliselt autoriteetne

Majandusteadlane Oksana Kotkas tuli konverentsile, et keerulistes autoriõiguste kaitse küsimustes avalikes platvormides selgust saada.

Оксана Коткас, экономист
© Sputnik / Светлана Бурцева
Majandusteadlane Oksana Kotkas

"Muidugi, ma tean, mis on Google, YouTube, Facebook ja nii edasi. Kuid autoriõigustega internetis pole ma veel kokku puutunud. Tuleb endal kõnealuse direktiivi artiklid läbi lugeda," ütles ta Sputnik Eestile.

Милан Зубичек, менеджер Google
© Sputnik / Светлана Бурцева
Google"i avalike suhete spetsialist Milan Zubiček

Google'i avalike suhete spetsialist Milan Zubiček, kes on spetsialiseerunud võitlusele desinformatsiooni ja kahtlase veebisisu vastu, jagas konverentsil oma arvamust autoriõiguse direktiivi kohta.

Ахто Лобьякас, политический аналитик, колумнист и радиоведущий
© Sputnik / Светлана Бурцева
Politoloog, kolumnist ja raadiosaatejuht Ahto Lobjakas

Eesti poolelt osalesid konverentsil politoloog, kolumnist ja raadiosaatejuht Ahto Lobjakas, Eesti Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper ja muidugi Yana Toom ise.

Кари Кяспер, глава Эстонского центра по правам человека
© Sputnik / Светлана Бурцева
Eesti Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper

Skype'i vahendusel osales konverentsil ka legendaarse Wikipedia asutaja Jimmy Wales.

Джимми Уэйлс, основатель Википедии, подключился к конференции по скайпу
© Sputnik / Светлана Бурцева
Wikipedia asutaja Jimmy Wales

ÜRO arvamuse- ja sõnavabaduse eriraportöör David Kay märkis Skype'i vahendusel, et direktiivijärgsed autoriõiguse kaitse praktilised lahendused tekitavad inimestes kartusi sõna- ja arvamusvabaduse rikkumise osas.

Дэвид Кэй, специальный докладчикООН по вопросу о праве на свободу убеждений и их свободное выражение
© Sputnik / Светлана Бурцева
ÜRO arvamuse- ja sõnavabaduse eriraportöör David Kay

Tšehhi Piraadipartei liige, infotehnoloogia ja vaba tarkvara ekspert Marcel Kolaja käsitles samuti põhilisi inimõigusi ja väljendas kahtlusi nende järgimise suhtes, kui interneti kasutamine muutub võimalikuks vaid Google'i suurimate platvormide kaudu, mille sisu filtreeritakse.

Марцел Колая, кандидат Пиратской партии Чехии, эксперт по инфотехнологиям
© Sputnik / Светлана Бурцева
Tšehhi Piraadipartei liige, infotehnoloogia ja vaba tarkvara ekspert Marcel Kolaja

Arutelu käigus märkisid konverentsil osalejad, et parlamendiliikmed ei mõista direktiivi teksti tehnilist osa ega selle võimalikke mõjusid.

Tallinnas toimub pikett tsensuuri vastu internetis

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti inimesed on suhtuvad võimalikesse muutustesse internetis suhteliselt jahedalt. Nii on paljude Eesti online-kogukondade aktivistide hinnangul Euroopa autoriõiguse direktiivi sätted vastuolus teabe levitamise vabaduse põhimõtetega internetis ja kehtestavad tegelikult tehnilise eeltsensuuri.

Euroopa Parlament võttis vastu skandaalse autoriõiguse direktiivi >>

Eesti internetikasutajad protesteevad direktiivi vastu ja avalikult laupäeval, 23. märtsil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuva piketiga. Aktsiooni algatasid mittetulundusühingute Wikimedia Eesti ja Internet Society Estonia esindajad Eva Lepik ja Märt Põder.

Piketi ajal esinevad tehnilise tsensuuri kehtestamise vastaste kõnedega nii interneti tavakasutajad kui ka nende ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, keda uus Euroopa autoriõiguse direktiiv mõjutab, samuti need, kes selles küsimuses ükskõiksed ei ole. Sarnased protestiüritused toimuvad sel päeval ka teistes Euroopa Liidu riikides.

149
Samal teemal
Vikipeedia blokeerib protestiks kogu eestikeelse sisu
Toom kutsub protestima autoriõiguste direktiivi reformi vastu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega