Riigikohus keelas kohtutäituritel inimesi purupaljaks koorida, illustreeriv foto

Tõde ja õigus: Riigikohus keelas kohtutäituritel inimesi purupaljaks koorida

6705
(Uuendatud 18:35 22.03.2019)
Riigikohtu otsusest ühe võlgniku kaebuse põhjal sai ajalooline pretsendent, tänu millele tuleb kohtutäituritel nüüd arvesse võtta oma "ohvrite" eluliselt hädavajalikke väljaminekuid.

ТАLLINN, 22. märts — Sputnik, Svetlana Burtseva. Riigikohtu otsus andis õiguse arvukatele võlglastele Eestis kohtutäituritelt raha tagastamist nõuda, leiab inimõiguslane Oleg Gogin.

Eesti Riigikohtu otsus võeti vastu 2019. aasta 20. märtsil. See pani punkti terve aasta kestnud menetlusele. "Kaebus esitati võlgniku poolt 2018. aasta 16. veebruaril ja lõpliku otsuse langetamiseni kulus üle aasta," kirjutas Oleg Gogin oma kodulehel suhtlusvõrgustikus, millega tekitas kogukonna aktiivse arutelu.

Kannatavad kõige vähemkindlustatumad

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et Eesti parlamendi poolt 13. detsembril 2017. aastal kinnitatud muudatus täitemenetluse seadustikus, mis võimaldas kohtutäituritel arestida kuni 20% võlgniku sissetulekuist ja jätta äraelamiseks ainult 140 eurot kuus, pidi jõustuma 2018. aasta 9. jaanuarist. Kuid kohtutäiturid tegid juba 2017. aasta detsembris oma "klientide" raha puhul ümberarvestisi.

Panganduse pihtide vahel >>

Käiku läksid nii pensionid kui töövõimetustoetused. Uuest täitemenetluse seadustiku muudatusest said kannatada esmajoones pensionärid, üksi elavad vähekindlustatud ja töövõimetud inimesed.

See nörritas paljusid inimesi ja 2018. aasta juunis olid Riigikogu saadikud sunnitud võlglastele esitatavaid nõudeid leevendama. Hädavajalike elatiskulude alammäär tõsteti 140 eurolt 207 eurole. Kohtutäiturid aga määrasid varale jätkuvalt maksimaalse aresti – 20% võlgnike miinimumtulust.

Viimast võtta ei tohi

Riigikogu otsuse punktis 21.2 on kirjas, et kohtutäitur, kasutades võimalust võlgniku minimaalse sissetuleku arestimiseks, on kohustatud kõigepealt arvesse võtma tema materiaalset olukorda ja nimelt kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile ja muule sarnasele.

Выдержка из решения Госсуда Эстонии о процедуре оценки платежеспособности должника
© Фото : Скриншот
Väljavõte Riigikohtu otsusest

Juhul kui pärast kõikide kulude mahaarvamist, mille Riigikohus oma otsuses üles luges, jääb inimesele siiski mingisugune raha alles, siis võib kohtutäitur selle ülejäägi arestida mitte enam kui 20% alampalga määras.

"Sisuliselt tähendab see, et inimese puhul, kes teenib alla alampalga ja kelle minimaalsed hädavajalikud kulud võrduvad sissetulekuga, võib juhtuda nii, et kohtutäitur ei saa seepeale, kui on teinud tema materiaalse olukorra analüüsi, temalt mitte midagi arestida," märkis Gogin.

Valdavale hulgale võlgnikest, kelle sissetulek on alampalgast väiksem, aga sääraseid on ligi 100 000, tuleneb sellest, et arestitava raha määr võib väheneda, kuid töövõimetute, pensionäride ja teiste madala sissetulekuga inimeste jaoks ei pruugi seda üldse ollagi," selgitas ta.

Kohtunik mõistis alaealiselt välja memme vaeva >>

Riigikohtu otsus annab tunnistust sellest, et peaaegu kõik kohtutäiturid on terve aasta vältel seadust rikkunud, kuna rajendasid 2017. aasta 13. detsembrist kehtivat seadusemuudatust ilma võlgniku majanduslikku olukorda arvesse võtmata. "Riigikohtu otsuses kajastub see, mis on seadusega kindlaks määratud. See pole lihtsalt nii üksipulgi lahti kirjutatud, nagu kirjeldas Riigikohus," ütles Oleg Gogin.

Lugege artikli täisversiooni Sputnik Eesti venekeelsel poolel.

6705
Tagid:
kaebus, võlgnik, kohtutäitur, riigikohus
Samal teemal
Võlgnikud peavad riigile maksma üle 200 miljoni euro
Selgub, et e-valimiste tulemuste võltsimine on imelihtne
Riik hakkab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestama
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega