Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

139
(Uuendatud 16:39 20.03.2019)
Eesti kõrgkoolide õppurid kutsusid veel moodustamata valitsuskoalitsiooni üles mõtlema sellele, et Eesti kõrghariduses on hulk lahendamata probleeme, mida ei tohi eirata ega tagaplaanile lükata.

ТАLLINN, 20. märts — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Kolmapäeval, 20. märtsil toimus Eesti valitsuse peahoone (Stenbocki maja) ees rahumeelne meeleavaldus üldnimega "Üliõpilaste ootused koalitsioonileppele" Eesti kõrghariduse rahastuse tõstmise ja üliõpilaste võimaluste suurendamise toetuseks.

Ürituse korraldajaks oli Eesti Üliõpilaskondade Liit ning ürituse läbiviimise eest vastutajaks tudengiliidu esimees Britt Järvet. Piketile kogunes umbes kolmkümmend tudengimütsi kandvat inimest, mõnedel olid käes plakatid sõnumitega tulevastele ministritele: "Mitte meie hariduse arvelt!", "Haridus on meie parim julgeolek!" ja "Riigi tulevik vajab investeeringut!"

Пикет в поддержку повышения финансирования высшего образования в Эстонии и увеличения возможностей для студентов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

Üliõpilaste piketiga liitus oma isikliku vineerplakatiga sõltumatu aktivist, kes lülitas kõlaritest kostma venekeelse rokkmuusika. Nii kulges eesti tudengite meeleavaldus vene muusikute Vladimir Võssotski, Viktor Tsoi, Konstantin Kintševi jt laulude saatel.

Участник пикета
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

Ürituse ajal väljusid valitsuse hoonest justiitsminister Urmas Reinsalu ja Sven Sester erakonnast Isamaa, Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ninh Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatuse liikmed Martin Helme ja Henn Põlluaas.

Урмас Рейнсалу
© Sputnik / Вадим Анцупов
Justiitsminister Urmas Reinsalu

Poliitikud aga ignoreerisid Stenbocki maja ette kogunenud piketeerijaid.

Millised meetmed päästavad Eesti kõrghariduse

Üks piketist osavõtja, füüsikatudeng Andi Hektor, kes tegutseb ka õppejõuna, ütles Sputnik Eestile, et kõrghariduse rahastus ei ole viie aasta vältel samahästi kui muutunud, aga elu on tublisti kallinenud.

Nii avaldub alarahastus ka silmanähtavalt näiteks õppejõudude nigelates palkades ja õppematerjalide puuduses.

  • Tudengiliidu esimees Britt Järvet
    Tudengiliidu esimees Britt Järvet
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    / Sputnik / Денис Пастухов
  • Martin Helme
    Martin Helme
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 8
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tudengiliidu esimees Britt Järvet

"Muidugi on ebapiisavad ka õppelaenu määr ja selle saamise võimalused, doktorandid aga peaksid saama mitte 660 eurot kuus, nagu praegu, vaid vähemalt keskmise palga," nentis ta.

On ka õppejõudude kõrgkoolidest äravoolu probleem, lisas Hektor, kuna näiteks infotehnoloogia valdkonnas on töötasud erasektoris palju kõrgemad kui palgad ülikoolides. Ja paljud õppejõud lähevadki erasektorisse – isegi Eesti piirides, tarvitsemata välismaale sära sõita.

Kehtiva süsteemi peamised puudused

Üliõpilaskondade Liidu hinnangul on kõige valulisemad probleemid Eesti kõrghariduses, mis märgiti ära juba koalitsiooni loomisel pärast 2015. aasta Riigikogu valimisi (siis asusid reformierakondlase Taavi Rõivase valitsuses ametisse ministrid Reformierakonnast, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja parempoolsest erakonnast Isamaa ja Res Publica Liit – IRL), nende nelja aastaga jäänud lahendamata.

Eestit toodi esile kui jätkusuutliku haridusega riiki >>

Seetõtu ootavad üliõpilased nende lahendamist tulevase koalitsiooni poolt, mis praegu on moodustumas. EÜL leiab, et läbirääkimisi pidavad parlamendierakondade esindajad peavad lülitama neisse kõnelustesse kõrgharidusega seotud küsimused ja need seejärel valitsustasandil lahendama.

Lugege artikli täisversiooni Sputnik Eesti venekeelsel poolel.

139
Tagid:
valitsus, kõrgkool, noored, pikett
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Eesti valitsus - 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega