Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

115
(Uuendatud 16:39 20.03.2019)
Eesti kõrgkoolide õppurid kutsusid veel moodustamata valitsuskoalitsiooni üles mõtlema sellele, et Eesti kõrghariduses on hulk lahendamata probleeme, mida ei tohi eirata ega tagaplaanile lükata.

ТАLLINN, 20. märts — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Kolmapäeval, 20. märtsil toimus Eesti valitsuse peahoone (Stenbocki maja) ees rahumeelne meeleavaldus üldnimega "Üliõpilaste ootused koalitsioonileppele" Eesti kõrghariduse rahastuse tõstmise ja üliõpilaste võimaluste suurendamise toetuseks.

Ürituse korraldajaks oli Eesti Üliõpilaskondade Liit ning ürituse läbiviimise eest vastutajaks tudengiliidu esimees Britt Järvet. Piketile kogunes umbes kolmkümmend tudengimütsi kandvat inimest, mõnedel olid käes plakatid sõnumitega tulevastele ministritele: "Mitte meie hariduse arvelt!", "Haridus on meie parim julgeolek!" ja "Riigi tulevik vajab investeeringut!"

Пикет в поддержку повышения финансирования высшего образования в Эстонии и увеличения возможностей для студентов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

Üliõpilaste piketiga liitus oma isikliku vineerplakatiga sõltumatu aktivist, kes lülitas kõlaritest kostma venekeelse rokkmuusika. Nii kulges eesti tudengite meeleavaldus vene muusikute Vladimir Võssotski, Viktor Tsoi, Konstantin Kintševi jt laulude saatel.

Участник пикета
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel

Ürituse ajal väljusid valitsuse hoonest justiitsminister Urmas Reinsalu ja Sven Sester erakonnast Isamaa, Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ninh Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatuse liikmed Martin Helme ja Henn Põlluaas.

Урмас Рейнсалу
© Sputnik / Вадим Анцупов
Justiitsminister Urmas Reinsalu

Poliitikud aga ignoreerisid Stenbocki maja ette kogunenud piketeerijaid.

Millised meetmed päästavad Eesti kõrghariduse

Üks piketist osavõtja, füüsikatudeng Andi Hektor, kes tegutseb ka õppejõuna, ütles Sputnik Eestile, et kõrghariduse rahastus ei ole viie aasta vältel samahästi kui muutunud, aga elu on tublisti kallinenud.

Nii avaldub alarahastus ka silmanähtavalt näiteks õppejõudude nigelates palkades ja õppematerjalide puuduses.

  • Tudengiliidu esimees Britt Järvet
    Tudengiliidu esimees Britt Järvet
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    / Sputnik / Денис Пастухов
  • Martin Helme
    Martin Helme
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    Eesti tudengid avaldasid meelt vene roki saatel
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 8
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tudengiliidu esimees Britt Järvet

"Muidugi on ebapiisavad ka õppelaenu määr ja selle saamise võimalused, doktorandid aga peaksid saama mitte 660 eurot kuus, nagu praegu, vaid vähemalt keskmise palga," nentis ta.

On ka õppejõudude kõrgkoolidest äravoolu probleem, lisas Hektor, kuna näiteks infotehnoloogia valdkonnas on töötasud erasektoris palju kõrgemad kui palgad ülikoolides. Ja paljud õppejõud lähevadki erasektorisse – isegi Eesti piirides, tarvitsemata välismaale sära sõita.

Kehtiva süsteemi peamised puudused

Üliõpilaskondade Liidu hinnangul on kõige valulisemad probleemid Eesti kõrghariduses, mis märgiti ära juba koalitsiooni loomisel pärast 2015. aasta Riigikogu valimisi (siis asusid reformierakondlase Taavi Rõivase valitsuses ametisse ministrid Reformierakonnast, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja parempoolsest erakonnast Isamaa ja Res Publica Liit – IRL), nende nelja aastaga jäänud lahendamata.

Eestit toodi esile kui jätkusuutliku haridusega riiki >>

Seetõtu ootavad üliõpilased nende lahendamist tulevase koalitsiooni poolt, mis praegu on moodustumas. EÜL leiab, et läbirääkimisi pidavad parlamendierakondade esindajad peavad lülitama neisse kõnelustesse kõrgharidusega seotud küsimused ja need seejärel valitsustasandil lahendama.

Lugege artikli täisversiooni Sputnik Eesti venekeelsel poolel.

115
Tagid:
valitsus, kõrgkool, noored, pikett
Teema:
Eesti uus valitsus - 2019 (78)
Samal teemal
Eesti uus valitsus - 2019