Пикет, направленный против игнорирования проблемы глобального потепления со стороны политиков

Toimusid piketid võimude poolt kliimasoojenemise mahavaikimise vastu

114
Tallinnas ja Tartus toimusid piketid solidaarsuse märgiks rahvusvahelise protestiaktsiooni suhtes, mis on suunatud ülemaailmse kliimasoojenemise probleemi eiramise vastu poliitikute poolt.

TALLINN, 15. märts — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Ülemaailmse kliimasoojenemise küsimuse mahavaikumine poliitikute poolt oli Tallinnas "võimukünkal" asetleidnud rahvarohke piketi põhiteemaks.

Пикет, направленный против игнорирования проблемы глобального потепления со стороны политиков
/ Sputnik / Денис Пастухов
Pikett Tallinnas

15. märtsi hommikust peale täitus parlamendihoone esine plats Toompeal inimestega, kes on mures planeedi saatuse pärast. Enamik kokkutulnuist olid üsna noored – üliõpilased ja isegi koolilapsed.

Активисты из общества защиты животных тоже поддержали акцию
/ Sputnik / Денис Пастухов
Piketti toetasid loomakaitseühingu aktivistid

Piketi YouthStrike4Climate ametlikuks korraldajaks oli noor jalgpallur Frederik Mathias Helm. Piketti toetasid loomakaitseühingu aktivistid. Trummipõrina saatel skandeerisid kokkutulnud eesti keeles hüüdlauseid "Kliimastreik!" ja "Maa ei ole prügikast!"

Под барабанную дробь участники дружно скандировали Kliima streik
/ Sputnik / Денис Пастухов
Trummipõrina saatel skandeerisid kokkutulnud eesti keeles hüüdlauseid "Kliimastreik!" ja "Maa ei ole prügikast!"

Piketist võtsid aktiivselt osa ka poliitikud, eriti nendest erakondadest, kes läinud parlamendivalinistel ei suutnud ületada viieprotsendilist valimiskünnist: Joonas Laks ja Kaspar Kurve erakonnast Eestimaa Rohelised, Artur Talvik ja Mihkel Kangur Elurikkuse Erakonnast ning erakonna Eesti 200 esindajad. Kohale saabusid ka sotsiaaldemokraadid.

/ Sputnik / Денис Пастухов
Tallinnas toimus pikett võimude poolt kliimasoojenemise mahavaikimise vastu

Rahvusvaheline pikett, mis oli suunatud globaalse kliimasoojenemise probleemi eiramise vastu poliitikute poolt, toimus reedel, 15. märtsil paljudes maailma riikides – Iraanis, Kanadas, Šveitsis, Saksamaal ja mujal. Samaaegselt Tallinna piketiga toimus samalaadne protestiüritus ka Tartus.

Pikett lõi kaudselt EKRE pihta

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Timur Sagitov selgitas kommentaaris portaalile Sputnik Eesti, et kõikide riikide valitsused peaksid tegutsema üheskoos – ainult nii õnnestub globaalse kliimasoojenemise probleemi lahendada.

Член правления Зелёные Эстонии Тимур Сагитов
© Sputnik / Денис Пастухов
Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Timur Sagitov

"Eesti valitsusse võivad pääseda inimesed (Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna EKRE liikmed), kes kliimasoojenemist eitavad. Vähendada heitmekoguseid, kui sa globaalset kliimasoojenemist ei usu, on kuidagi keeruline. Aga tuleb näiteks loobuda fossiilsetest kütustest ja ressursse säästa, see tähendab – neid taaskasutada," lausus Sagitov.

Miks on selliseid pikette vaja

2015. aastal kogunesid 195 riigi esindajad Pariisi kliimakonverentsile, kus püstitati pikaajaline eesmärk; tagada, et planeedi keskmise temperatuur tõus jääks alla 2 °C. Kuid klimaleppe raames sätestatud kohustused, sealhulgas EL-i lubadus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40% võrra võimaldavad parimal juhul ohjeldada temperatuuri tõusu keskmiselt 3 kraadi võrra.

Пикет, направленный против игнорирования проблемы глобального потепления со стороны политиков
© Sputnik / Денис Пастухов
Eestis toimusid piketid võimude poolt kliimasoojenemise mahavaikimise vastu

Tagajärjed võival olla katastroofilised: üha sagenevad loodusõnnetused, rannikualade üleujutused, kauem kestvad põuaperioodid ka lõpptulemusena nälg, liikide väljasuremine ja uued migratsioonivood. Meeleavalduste traditsiooni pealkirja all "Reeded tuleviku nimel" (Fridays for Future) käivitas 2018. aastal tuntud rootsi kodanikuaktivist Greta Thunberg, kes on nomineeritud Nobeli rahupreemiale. Koolitüdruk Thunberg usub, et niiviisi saab ka sirguv põlvkond poliitikute otsustele mõju avaldada.

114
Tagid:
Tallinn, Eesti, pikett
Samal teemal
Saksa ja Šveitsi õpilased nõuavad tegusid kliimamuutuse vastu
Üle kümne tuhande Belgia koolilapse võttis osa kliimaprotestist
Uuring: maailma ookeanid soojenevad kiirenevas tempos
Trump kahtleb ÜRO kliimasoojenemise raportis
Nobeli majanduspreemia anti kliimamuutuste ja innovatsiooni uurijatele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega