Eestis protesteeriti parlamendi omavoli vastu

Andke demokraatia tagasi: Eestis protesteeriti parlamendi "omavoli" vastu

168
(Uuendatud 17:18 12.03.2019)
Eesti rahval ei ole mingit mõju Riigikogu liikmetele, kes ei vastuta oma tegevuse eest, ega tal pole õigust ise seadusi algatada, leiavad sihtasutuse Terve Rahvas meeleavaldusest osavõtjad.

TALLINN, 12. märts - Sputnik, Deniss Pastuhhov. Teisipäeval, 12. märtsil toimus Tallinnas Riigikogu hoone juures rahvaalgatuse taastamist toetav meeleavaldus. Kokku tuli umbes nelikümmend inimest.

Пикет За возвращение демократии объединения Здоровый и целый народ
© Sputnik / Вадим Анцупов
Rahvaalgatuse taastamist toetav meeleavaldus

Kuigi ürituse korraldas sihtasutus Terve Rahvas, mille nõukogu esimees Jaak Valge valiti Eesti Konservatiivsete Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjas Riigikokku, osalesid sellel ka teiste poliitiliste jõudude esindajad, sealhulgas nende, mis ei suutnud valimistel Riigikokku pääsemiseks vajalikku 5% künnist ületada.

Йоонас Лакс
© Sputnik / Вадим Анцупов
Joonas Laks

Nii osalesid Artur Talvik Elurikkuse Erakonnast, samuti Eestimaa Rohelised erakonna aktivistid ja juhatuse liige Joonas Laks.

 Председатель партии EKRE Март Хельме (справа)
© Sputnik / Вадим Анцупов
Oma firmamärgiks kujunenud kaabus EKRE liider Mart Helme

Oma firmamärgiks kujunenud kaabus EKRE liider Mart Helme viibis kohal koos parteikaaslase ja asetäitja Henn Põlluaasaga. Kohal olid ka avaliku elu tegelased – sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht Varro Vooglaid, kes on tuntud kogunud võitlusega homoseksuaalsuse propaganda vastu.

Хенн Пыллуаас (слева) и Варро Вооглайд
© Sputnik / Вадим Анцупов
Henn Põlluaas (vasakul) ja Varro Vooglaid

Piketiga ühinesid ka mõned toimuvast huvitunud möödakäijad.

Посетитель пикета За возвращение демократии Арво
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna elanik Arvo

Tallinna elanik Arvo ütles portaalile Sputnik Eesti, et üldiselt nõustub ta osalejate nõudmistega. "Rahvaalgatus on kodanike üks õigusi, et tõhusamalt riigis toimuvat mõjutada," ütles ta.

Vana põhiseadus oli uuest parem

Sihtasutuse Terve Rahvas eesmärk on taastada Eestis otsedemokraatia, mis oli ette nähtud 1920. aasta põhiseaduses, kuid jäeti välja 1934. aasta põhiseadusest, mis võeti vastu pärast täpselt 85 aastat tagasi, 12. märtsil Eesti peaministri ja tulevase presidendi Kosntantin Pätsi korraldatud sõjaväelist riigipööret.

Пикет За возвращение демократии объединения Здоровый и целый народ
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eestis protesteeriti parlamendi "omavoli" vastu

1991. aastal taastatud Eesti iseseisvuse järel vastu võetud põhiseadus on Pätsi-aegse põhiseaduse jätk. "1920. aasta Eesti põhiseadus," märkis kommentaaris portaalile Sputnik Eesti üks meeleavalduse korraldaja, avaliku elu tegelane Emil Rutiku, "oli üks Euroopa parimaid ja lubas korraldada õiguslikult siduvaid "Šveitsi mudeli rahvahääletusi".

Riigikogu vastuvõetud seadused ei saanud kaks kuud jõustuda, kui vähemalt kolmandik parlamendiliikmetest selle vastu oli.

Гражданский активист, известный музыкант Эмиль Рутику
© Sputnik / Вадим Анцупов
Emil Rutiku

Kui nende kahe kuu jooksul 25 000 hääleõiguslikku kodanikku kinnitasid oma allkirjaga, et nad soovivad kõnealuse teema üle referendumit, siis pidi see toimuma," ütles Rutiku.

"Seaduse jõustumine sõltus otseselt referendumi tulemusest. Samuti oli 25 000 kodanikul, sõltumata parlamendi tegevusest, õigus esitada rahvahääletusele uusi seadusi, teha ettepanekuid olemasolevate seaduste muutmiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks. Petitsioonid pigem simuleerivad kui stimuleerivad rahvaalgatusi," lisas ta. 

Rutiku usub, et Riigikogu liikmed ei kanna oma otsuste eest mingit vastutust. Vähe sellest, Rutiku sõnul on Eestis valijatesse selline suhtumine, et "olete meid valinud, nüüd olge neli aastat vait". See tähendab, et nüüd on demokraatial ainult esindus-, mitte otsese demokraatia funktsioon, kus inimestel oleks nelja-aastase valimistevahelisel ajavahemikul võimalus oma kaalukas sõna öelda.

"Riigikogu saadikud on Eestis toiduahela tipus. Ainus võimalus tavalistel eestlastel neid mõjutada on valimised ja siis nelja aasta jooksul ei pea parlamendiliikmed aru andma oma tegevusest ega sellest, palju see maksma läheb," ütles ta.

Praeguses Eestis on inimesed Emil Rutiku arvates üha enam võimust võõrandunud. Jääkeldri algatust (presidendi poolt kodanikuühiskonna, erakondade esindajatest ja poliitikutest kokkukutsutud ümarlaud) ei ole enam ja petitsioonisüsteemid, näiteks võrgulehel Rahvaalgatus.ee loodud populaarsed algatused, ei tööta.

Пикет За возвращение демократии объединения Здоровый и целый народ
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eestis protesteeriti parlamendi "omavoli" vastu

"Oletame, et võrgulehel Rahvaalgatus.ee oleva eelnõu on allkirjastanud vajalik arv inimesi, kuid see ei tähenda, et parlament oleks kohustatud seda menetlema. Petitsioon antakse mõnele parlamendikomisjonile, seal tutvutakse dokumentidega ja pannakse siis enamasti sahtlisse. Eelnõu autor võidakse kutsuda vestlusele, kuid mingeid edasisi kohustusi ei ole. Sellepärast, et seadusandlikul tasandil ei ole ühtegi regulatsiooni, mis seoks Eesti rahva soovid riigi kõrgeima seadusandliku võimu - Riigikoguga," ütles Rutiku.

168
Tagid:
demokraatia, Riigikogu, poliitika, pikett
Samal teemal
2019. aasta Riigikogu valimised
Ei rassismile: "Teletupsud" protesteerivad rahvuslaste tõrvikurongkäigu vastu
Eesti mudel – valimised ilma valikuta
Kapo juht: Venemaa püüab Eestit lääneriikide kaudu mõjutada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega