Raamatukogud üle Eesti said juurde rahatarkuse raamatuid, illustreeriv foto

Raamatukogud üle Eesti said juurde rahatarkuse raamatuid

92
(Uuendatud 13:06 06.03.2019)
Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon jagasid koos autoritega raamatukogudele rahatarkuse raamatuid, mille eesmärk on anda nii suurtele kui väikestele praktilist nõu raha teenimise ja sellega ümberkäimise kohta.

TALLINN, 6. märts — Sputnik. Kokku said 102 raamatukogu 470 rahatarkuse raamatut. Rahandusministeeriumi kantsleri Veiko Tali sõnul on märts rahatarkuse kuu ja see on hea põhjus värskendada oma teadmisi ning omandada uut tarkust rahaga seonduva kohta, edastab Rahandusministeerium.

"Rahatarkus on üks tarkus, mis on tänapäeva läbipõimunud ja muutuvas maailmas vältimatult vajalik, et oma eluga hästi hakkama saada. Raamatud on mõeldud väga erineva tasemega huvilistele alates noorematest taskuraha kogujatest ja lõpetades väga teadlike investeerimishuvilistega," ütles Tali.

Kes annab protsendita laenu - tulumaksu nüansid >>

Raamatuid jagati raamatukogudesse üle Eesti ning sellega alustati juba aasta alguses. Raamatukogude varud täienesid nelja erineva rahatarkuse raamatuga. Kõige väiksematele on mõeldud Eesti esimene laste rahatarkuse raamat "Tom õpib rahamängu".

Autor Riin Tuttelbergi kirjutatud raamat on lõbus lugemine 4-9 aastatele lastele oma esimese taskurahaga toimetamiseks. Seda raamatut soovitab Rahandusministeerium lugeda ka koos vanemaga, mis omakorda annab hea võimaluse kodus rahaga seotud teemade aruteluks.

Suurtematele lastele, 10-15 aastastele on põnev lugemine Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare "Kuidas saada rahatargaks", kus neli peategelast soovivad suvel teenida ise oma raha. Raamat räägib, kuidas nad säästavad ja peavad selle juures eelarvet ning, mis on vajalikud sammud, et raha koguda suuremate unistuste täitmiseks.

Lisaks said raamatukogud juurde Jaak Roosaare raamatut "Rikkaks saamise õpik", mis selgitab lihtsalt, kuidas jõuda oma esimese investeeringuni ehk alustada passiivse raha teenimisega. Jaagu raamatule on raamatukogudes järjekorrad ja see näitab huvi teema vastu. Investeerimise põhitõdesid tuleb tunda, et investeerimise maastikul saaks teha teadlikke ja läbimõeldud otsuseid, lisaks vähendab see omakorda petuskeemides osalemist.

Samuti on raamatukogudes nüüd rohkem Finantsinspektsiooni ja Nasdaq Tallinna börsi koostöös välja antud rahaasjade korraldamise käsiraamatut "Finantsaabits", mille veebiversiooni on võimalik laadida alla ka minuraha.ee kodulehelt.

Rahandusministeerium tegeleb rahatarkuse edendamisega "Eesti elanike finantskirjaoskuse programm 2013-2020" raames koos era- ja avaliku sektori partneritega. Rahatarkuse edendamise fookus on koolidel, et rahatarkuse õpetamine oleks koolisüsteemi igapäevane osa.

Rahatarkuse teemad on jõudnud 1.-12. klassi õppeprogrammidesse, õpetajatele korraldatakse rahatarkuse koolitusi ning ette valmistamisel on uute materjalide jagamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Igal aastal toimuvad nii rahatarkuse kuu raames kui kooliaasta jooksul ka külalistunnid õpilastele.

"Tänan kõiki partnereid nii avalikust kui erasektorist, kes on andnud suure panuse rahatarkuse edendamisse. Loodan, et tulemuslik koostöö jätkub ka edaspidi," lisas kantsler Tali.

Keskmine palk kasvas mullu 1310 euroni >>

Programmi partnerid avalikust sektorist on Haridus- ja teadusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Tarbekaitseamet, Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja Tartu Ülikool. Erasektori esindajad on Eesti Pangaliit, Nasdaq Tallinna Börs, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, Eesti Koostöökogu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning Eesti Kindlustusseltside Liit.

Rahatarkus on säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes, oskus koostada ja pidada eelarvet ning teadmised investeerimise põhitõdedest ja nende rakendamine praktikas.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1310 eurot. 2017. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,3%, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Keskmine brutokuupalk suurenes kõikidel tegevusaladel. Kõrgem oli brutokuupalk möödunud aasta II ja IV kvartalis, teatab Statistikaamet.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5%, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. 2018. aastal oli brutokuupalga aastakasv aeglasem II kvartalis (6,4%). Aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Eesti on ELs esikohal vaesusohus pensionäride osakaalu poolest - 46,1%. Järgnevad Läti ja Leedu pensionärid. Eesti pensionäride vaesusesse langemise oht kasvab kiiresti. 2010. aastal oli selliste pensionäride osakaal vaid 17,9%, teatas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kusjuures, kui varem oli etnilistest venelastest pensionäride osakaal selle näitaja osas märgatavalt suurem, siis nüüd väheneb vahe venelastest ja eestlastest vaeste pensionäride hulga vahel.

Kuid mitte sellepärast, et venelastest pensionärid rikkamaks muutuksid, vaid eestlastest pensionäride vaesumise tõttu. 2013. aastal oli Eesti pensionäride vaesusrisk 32,7%, 2016. aastal juba 44,7%.

Euroopa Nõukogu märkis, et Eesti peaks kiiresti võtma tarvitusele meetmeid, et eakad inimesed saaksid väärikalt elada.

92
Tagid:
majandus, raamat, raamatukogu, ühiskond, raha
Samal teemal
Inimesed eelistavad jõulupeo asemel preemiat
Iga teine töötaja on majandusraskuste ajal nõus ümbrikupalgaga
Kurvad jõulud: vaesus on Eestis süvenevaks trendiks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega