Milliseid lootusi valijad hellitavad, illustreeriv foto

Milliseid lootusi valijad hellitavad

82
(Uuendatud 19:52 03.03.2019)
Riigikoguvalimiste viimasel päeval külastas Sputnik Eesti võttegrupp pealinna valimisjaoskondi, et teada saada, millisest tulevikust eestlased unistavad.

ТАLLINN, 3. märts — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Õige valik Riigikogu saadikute näol võib Tallinna Lasnamäe paljude elanike arvates mitte ainult valimisloosungite kujul, vaid ka tegelikult riigi elanike elujärge parandada.

Seda, et valijad kui just ei usu, siis vähemasti loodavad siiralt, et "õigete kandidaatidega" võib elu Eestis paremaks muutuda, sai Sputnik Eesti teada valimispäeval, 3. märtsil tehtud videoküsitluse käigus.

Küsitlus leidis aset kahes Lasnamäe linnaosa koolis sisse seatud valimisjaoskonnas – Tallinna Pae Gümnaasiumis ja Tallinna Laagna Gümnaasiumis.

Väärib märkimist, et pühapäeva päevasel ajal kasutasid valijad oma kodanikuõigust küllaltki aktiivselt. Eriti hoogne oli valijate vool hääletamisel Laagna Gümnaasiumis – mõnedel valijatel tuli enne hinnalise hääletussedeli kättesaamist lausa mitu minutit järjekorras oodata. Olgugi et üks osa Eesti kodanikke kasutas ka võimalust anda oma hääl eelhääletamisel või elektrooniliselt.

Избирательный участок в Таллиннской Лаагнаской гимназии в Ласнамяэ
© Sputnik / Денис Пастухов
Valimisjaoskonnas Tallinna Laagna Gümnaasiumis

Nende hulgas aga, kes valimistepäeval valimisjaoskonda tulid, oli erinevate vanuseastmete esindajaid. Samas siiski domineerisid valijate seas Sputnik Eesti korrespondendi tähelepanekute kohaselt siiski kesk- ja vanemaealised.

Päästke eesti haridus: Vabaerakond korraldas Kohtla-Järvel piketi >>

Üks Pae tänava gümnaasiumi valimisjaoskonnas käinud valija Vadim põhjendas oma käiku kommenteerides, et peab oma kohuseks hääletada selle inimese poolt, kes püüab parlamendisaadikuna midagi ära teha. Ent ehkki Vadim enda sõnul loodab küll olulisi muutusi, ei pea ta neid kuigi tõenäolisteks – on ju Riigikogus tavaliselt liiga palju rahvasaadikuid, kes oma saadikuaja lihtsalt niisama ära istuvad.

Vadimi meelest on üheks kõige tähtsamaks lahendamist vajavaks teemaks haridus – see tähendab, koolide õppekeel: venekeelsed koolid tuleb säilitada, vastasel juhul on tegemist rahvusvähemuste õiguste rikkumisega.

Избиратель Вадим
© Sputnik / Денис Пастухов
Valija Vadim

Märgatavalt tuleks ka "hädiseid pensione" suurendada. "Kui me püüdleme Euroopasse, siis peavad ka pensionid olema nagu Euroopas. Aga Eesti pensionimäära 700–800 eurot kuus, mida kandidaadid meile on lubanud – seda ma ei usu, need on pelgalt valimiseelsed lubadused," ütles Vadim.

Pensioniküsimus oli esmatähtis ühele teiselegi Pae Gümnaasiumi valimisjaoskonnas käinud pensionärile Jaanile, kes tõi selle punkti esile koos arstiabi ja haridusega (mis peaks Jaani arvates olema kõigile tasuta).

Избиратель Яан
© Sputnik / Денис Пастухов
Valija Jaan

"Tõsi, ei usu küll, et Eestis miski lähima nelja aastaga paremaks läheb. Tarvis on vähemalt kümmet aastat," leiab Jaan.

Tarvis on häid suhteid naabritega

Laagna Gümnaasiumi valimisjaoskonnas hääletamas käinud Marina rõhutas, et Eesti on tema riik, tema kodumaa. Ja Marina usub seda, et ka temast oleneb mõndagi, seetõttu tuligi ta valima. Teda huvitab omakorda haridusvaldkond – hariduse kvaliteedist sõltub ju riigi tulevik.

"Näen, et sageli vaimustume me liialt igasugu uuendustest, unustades klassikalised tavad. Aga ei tohi mõtlematult kõike vana minema pühkida, kuna uus on parem – uus on nimelt hästi unustatud vana," märkis Marina.

Посетительница избирательного участка Марина
© Sputnik / Денис Пастухов
Valija Marina

Puudutati ka riigi välispoliitika teemat. Naisterahvast valija rõhutas, et tema kui tavaline Eesti elanik on huvitatud headest suhetest kõigi naaberriikidega, sealhulgas kahtlemata ka Venemaaga.

Edasi lugege portaali venekeelselt veebilehelt.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Lubaduste hind: kui palju läheks maksma parteide valmiseelsete lubaduste elluviimine
82
Tagid:
ühiskond, Lasnamäe, Eesti, Tallinn, Riigikogu, valimised
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
2019. aasta Riigikogu valimised
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega