Ukraina töölised avaldavad meelt, illustreeriv foto

Mis saab sõprusest Ukrainaga: KaPo kardab "venekeelse tööjõu" sissevoolu

169
(Uuendatud 16:18 21.02.2019)
Eesti kaitsepolitsei (KaPo) juhi asetäitja Martin Arpo ütles majandusjulgeolekukonverentsil Eesti 100Pluss Visioon esinedes, et järsult suurenenud venekeelse tööjõu sissevool mõjutab integratsiooniprotsessi edukust riigis.

TALLINN, 20. veebruar - Sputnik, Oleg Leontjev. "Vene keelt kõneleva odava tööjõu" Eestisse jõudmine ähvardab integratsiooniprotsessi "hapraid" saavutusi vabariigis, ütles KaPo peadirektori asetäitja Martin Arpo.

Arpo kõneles kolmapäeval, 20. veebruaril Tallinnas toimunud majanduslikule julgeolekule pühendatud konverentsil Eesti 100Pluss Visioon. Muude Eesti majandust ähvardavate julgeolekuohtude hulgas nimetas ta "Venemaa ekspansiivsust", ekstremistlikku islamit, Läänes levivat isolatsionismi ja Hiina kasvavat domineerimist.

Kust peaks Eesti võtma kalleid inglise keelt kõnelevaid töötajaid

"Kahtlemata avaldab järsult suurenenud venekeelse tööjõu sisseränne mõju meie hapratele edusammudele ühiskonna lõimimisel", — ütles KaPo asedirektor. Tema arvates saavad kinnisvaraarendajad ja kinnisvara ostjad odava tööjõu sissevoolust kindlasti kasu.

"Aga kui palju sellest võidab või kaotab ühiskond tervikuna, on tegelikult läbi analüüsimata. See debatt ei tohiks olla ratsionaalse analüüsi ja pädevate ametkondade jaoks tabuteema", rõhutas ta. Oma üleskutsega seadis ametnik tegelikult kahtluse alla kogu Brüsseli rändepoliitika.

Tänavu töötas Eestis Läänemaa jagu välismaalasi >>

"Kas on mõistlik ja eetiline meelitada rikkaid riike vaestest riikidest, kes on oma maksumaksjate rahaga rikkale riigile spetsialiste koolitanud?" küsis Arpo retooriliselt, vastandudes otseselt peaministri ja Eesti tööandjate liidu avaldustele, et Eesti majanduse edukaks arenguks on vaja rohkem välistööjõudu.

Sakslased ei õigusta KaPo ootusi

Ignoreerides Eesti ja Venemaa vaheliste majandussidemete peaaegu täielikku katkemist, mis on tingitud Tallinna ametlikust toetusest EL ja USA Venemaa-vastastele sanktsioonidele, maalis ta "kohutava" pildi hüpoteetilisest monofunktsionaalsest Eesti asulast, mille peamine ettevõte sõltub täielikult Venemaalt tulevast toorainest ja turust ning mille töötajate ainsaks informatsiooniallikaks on "Vene propaganda", ja selle ettevõtte juht on "isiklikult" Venemaaga väga tihedalt seotud.

"Venemaa mõjutusoperatsioonide vaatepunktist on tegemist täiskomplektiga, mis võimaldaks teatud olukorras Eesti riigi poliitilisi otsuseid mõjutada. Ja see on tõsine majanduslik oht riigi julgeolekule", ütles Arpo.

Samuti ei suutnud Eesti vastuluuraja mööda minna edukalt areneva Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusest, nimetades selle toetamist Euroopa poliitikute ja ärimeeste poolt "tule kustutamiseks bensiiniga".

"Euroopa Liitu lõhestavat isolatsionismi võib näha Saksamaa suutmatuses loobuda Vene gaasi nabanöörist nimega Nord Stream 2, kuigi Euroopa ja Ameerika liitlased on sellele selget vastuseisu näidanud", ütles Eesti ametnik EL peamise majandusmootori soovi kohta hoida gaasi ostmisel raha kokku.

"Ohtlik" Hiina

Arpo väljendas rahulolematust ka Hiina suhtes, kellega majandussuhete tihedama arendamise suhtes on suured lootused nii valitsusel kui ka president Kersti Kaljulaidil. KaPo asedirektori sõnul loob Peking võtmetehnoloogiatesse investeerimisega "mõjubaase" ja püüab mõjutada teiste riikide juhtide strateegilisi otsuseid.

Hiinlased vallutavad maailma: miljard muuseumides >>

"Oma väärtussüsteemi toomine rahvusvahelistesse suhetesse on ilmselt see oht, mida tuleb Hiina puhul kõige tõsisemalt lähimas ja pikemas perspektiivis näha ja karta", ütles Eesti vastuluuraja fraasi, mis oleks nagu kopeeritud USA välisministeeriumi järjekordsest aruandest Hiina ohu kohta demokraatiale.

"Liitlast ja partnerit" võib solvata igaüks

Tähelepanuväärne on see, et Arpo sõnad "venekeelse tööjõu" sissevoolu ohust Eestile kõlasid Eesti majanduse üha suureneva nõudluse taustal uute välismaiste töötajate järele.

Kuivad statistikaandmed annavad tunnistust, et just Tallinnale ideoloogiliselt lähedase Ukraina kodanikud moodustavad ligi kolmveerandi kõigist lühiajalistest töötajatest Eestis.

Kinnisvaraekspert: Eesti ehitusturg kukub ukrainlasteta käpuli >>

Ukrainlased, kes üritavad pärast Kiievis 2014. aastal toimunud riigi majanduse laostanud riigipööret endale ja oma lähedastele elatist teenida, on juba aastaid olnud Eestisse sissevoolava tööjõu poolest juhtpositsioonil.

Kuna Eestisse tulnud ukrainlased ei valda eesti keelt ega valdav enamus eestlastest ukraina keelt, muutub nendevaheliseks ainuvõimalikuks suhtluskeeleks automaatselt võimude poolt nii tugevalt välja tõrjutav vene keel, mis ilmselt põhjustaski KaPo meelepaha.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Даничев

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 2016. aastal moodustasid ukrainlased lühiajalistest töötajatest 68,8%, 2017. aastal 74,4% ja 2018. aastal tõusis ukrainlaste osakaal 78,2%-ni. Kokku registreeriti 2018. aastal 15 524 Ukrainast saabunud töötajat. 2019. aastal on Eestisse oodata 33 000 töömigrandi saabumist, kellest enamik on "vabaks saanud" Ukraina elanikud.

Mis Eesti majanduse julgeolekut veel ähvardab

Tallinnas toimus 20. veebruaril majandusjulgeolekukonverents Eesti 100Pluss Visioon. Ürituse võrgulehel oleva teabe kohaselt keskendus konverents globalse majanduse ja rahvusvahelise hübriidjulgeoleku teemadele, samuti Eesti ja tema ümbruskonna majanduslikku julgeolekut mõjutavatele teguritele ja suundumustele.

Esinejad, kelle hulgas olid nii suurettevõtete kui ka strateegiliste ametkondade juhtkondade esindajad, kirjeldasid, "kaardistasid" ja ennustasid erinevaid riske Eesti majanduse julgeolekule ning hindasid võimalust negatiivsete arengute või pahatahtliku agressiooni korral abi saada.

Eesti majandust ähvardavate "hübriidsete ohtude" hulgas loetleti juba traditsiooniliselt desinformatsiooni, propagandat, küberrünnakuid, rahapesu, ebaseaduslike sisserändajate sissetungi ja terrorismi.

169
Tagid:
vene keel, konverents, majandus, julgeolek, KaPo
Samal teemal
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Tööandja Ukraina võõrtöölistest: ei iialgi enam
Lavrov: poliitika vene keele suhtes Eestit ei kaunista
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega