Milliseid olulisi küsimusi poliitikud oma valimisprogrammides väldivad, arutati Sputnik Eesti pressikeskuses 20. veebruaril toimunud ümarlaual

Kas uus valitsus suudab valimisjärgset Eesti ühiskonda tasakaalustada

127
(Uuendatud 13:42 21.02.2019)
Reaalpalga kasv, majanduslike positsioonide tugevdamine noorte ja tööstuspoliitika arvelt, samuti kõikidele elanikkonnarühmadele aktsepteeritav maksusüsteem - neid küsimusi Eesti erakonnad oma valimislubadustes peaaegu ei käsitle, märkisid eksperdid.

TALLINN, 21. veebruar - Sputnik, Ilona Ustinova. Milliseid olulisi küsimusi poliitikud oma valimisprogrammides väldivad, arutati Sputnik Eesti pressikeskuses 20. veebruaril toimunud ümarlaual.

Üritusel osalesid majandusteaduste doktor, professor Vladimir Vaingort ja Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaan Leonid Karabeškin.

Ei peagi lubama, tuleb lihtsalt teha

Vaingorti sõnul jätavad parteide ja üksikkandidaatide lubadused mulje, et nelja aasta pärast on Eestist saanud õitsev aed.

Доктор экономических наук, профессор Владимир Вайнгорт
© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandusteaduste doktor, professor Vladimir Vaingort

"Kõige üllatavam parteide programme lugedes on pähe hiiliv halb mõte: miks nad ei teinud seda eelmisel või üle-eelmisel aastal, ja kavatsevad seda teha alles järgmise nelja aasta jooksul?" küsib professor.

Karabeškinile on programmidest siiski jäänud positiivsem mulje. Tema arvates näitab selle aasta eelarve riigi sotsiaalmajandusliku olukorra paranemist.

Декан факультета международных отношений Евроакадемии Леонид Карабешкин
© Sputnik / Вадим Анцупов
Euroakadeemia rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaan Leonid Karabeškin

Ainult et erakonnad on seda asjaolu arvestades end mõnevõrra lõdvaks lasknud ja lubavad valijatele seda, mida saaks venitada kogu nelja-aastasele perioodile.

"Kõik need lubadused saavutatakse praeguse inflatsiooni ja keskmiselt umbes 7% aastas kasvavate sissetulekute arvelt ja saabuksid ka ilma valitsevate parteide eriliste jõupingutusteta niigi," usub Karabeškin.

Pensionide sõltuvus palgast võib hakata vähenema

Üks peamisi programmis käsitletud küsimusi puudutab pensione. Vaingort märkis, et Euroopa sotsiaalharta kohaselt peaks riigi keskmine pension olema 40% keskmisest palgast. Erakonnad lubavad pensionide tõusu kuni 700 euroni, mis tähendab, et nelja aasta pärast peaks Eesti keskmine palk olema umbes 1750 eurot.

"Kui selline tendents jätkub, saavadki siin olema ainult pensionärid, sest noored "teevad sääred" ja lähevad sinna, kus keskmine palk on juba praegu kõrgem. Meil oleks vaja keskmist palka umbes 2000 eurot ja mitte nelja aasta pärast, vaid juba aastal 2020–2021," usub Vaingort.

Pikemas perspektiivis ilmnevad Karabeškini arvates vähem optimistlikud prognoosid.

"Praegune valitsus on juba otsustanud muuta pensionide arvutamise põhimõtteid ja pensionid, mida inimesed alates 2037. aastast saama hakkavad, muutuvad tegelikult sotsiaaltoetusteks, sest pensionide sõltuvus palgast hakkab järk-järgult vähenema," ütles Karabeškin.

Programmides puuduvad olulised majandusaspektid

Mis puutub valimislubaduste majanduslikku komponenti, siis on Vaingorti arvates Eestis palju probleeme, mis ei vaja lahendamiseks radikaalseid meetmeid, kuid millegipärast neist ei räägita ja tuuakse esiplaanile ainult makromajanduslik olukord.

"Riigile on hädasti vaja noore pere elu parandamise programmi. Ja see peaks algama eluaseme kättesaadavusest noorele perele," ütles professor.

Karabeškin lisas, et on vaja tõsiseid ettepanekuid majanduspoliitika kohta tööstuses, mida tema arvates valimisprogrammides pole üldse.

"Peaaegu kõigi erakondade programmides näeme me neljarealiste maanteede ja tunneli ehitamist Helsingisse, milleks kavatsetakse võtta laenu. Teisi suuri taristuprojekte pole," ütles Karabeškin.

Tema arvates tulevad pärast 2021. aastat investeeringud Eestisse põhiliselt kahest allikast: Rail Balticu raudteemagistraali ehitamisest ja Euroopa Liidu toetustest Balti energiavõrkude integreerimiseks pärast BRELL-süsteemist lahkumist.

Ebaõiglane maksusüsteem

Praegu on Eesti maksusüsteemi astmelisusel mõningaid puudusi, ütleb Leonid Karabeškin. Ja see on tingitud asjaolust, et tegelikult lasub peamine maksukoormus mitte eriti suurte sissetulekutega elanikkonnakihil, mistõttu siin on vaja teha teatud parandusi. Tema arvates on selle kõige halvem variant sotsiaaldemokraatidel, kelle ettepanek on tõsta maksuvaba tulu 1200 eurolt 2000 eurole.

Vladimir Vaingort omakorda võrdles praegust maksusüsteemi Louis XIV ajaga, kui riigi elanikkond jagati kahte rühma – maksumaksjateks ja maksuaadlikeks. Tänapäeva mõistes on esimesed need, kes on sunnitud elama palgapäevast palgapäevani.

"Tuleb suurendada mittemaksustatavat miinimumi ja suurendada sissetulekuid. Tuludeks tuleb kindlasti lugeda ka dividendid. Siis saame me võrdsustada maksumaksjad ja maksuaadli. Mida iganes keegi ka ei pakuks, on Eesti ainukeseks arenguallikaks sisetarbimise kasv," ütles Vaingort.

Lubadused võivad jäädagi lubadusteks

Ettevõtja Ants Jürman küsis, kas on võimalik teha muudatusi maksuseadustes, või jääb kõik endiseks.

Предприниматель Антс Юрман
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ettevõtja Ants Jürman

Vladimir Vaingort usub, et valimislubaduste põhjal otsustades pole siin radikaalseid muudatusi oodata. "Lubadus vähendada sotsiaalmaksumäära on üks radikaalsemaid, kuid see ei ole teostatav," ütles professor ja see on tema arvates tingitud suurest käibemaksust.

Karabeškin arvab, et maksumuudatused küll tulevad aga need saavad olema vaid üksikutes punktides.

Vaingort on veendunud, et parlament hakkab ka tulevikus koosnema kahesugustest inimestest: nendest, kes pakuvad lahendusi ja neid ka ellu viima hakkavad ja vaikivast hääletajate enamusest, kes hääletavad vastavalt fraktsioonide juhtide korraldusele.

Sündmuse täielikku videot saab vaadata siit.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Lubaduste hind: kui palju läheks maksma parteide valmiseelsete lubaduste elluviimine

 

127
Tagid:
Riigikogu, valimised, poliitika, Sputnik Eesti pressikeskus
Teema:
2019. aasta Riigikogu valimised (94)
Samal teemal
Riigikogu erikomisjon saab ülevaate erakondade valimisprogrammide analüüsist
Tänasest saab Riigikogu valida
Isamaa panustab kallisse kaitsesse
Reformierakonna pensionitõusulubadus läheks maksma 266 miljonit eurot
Sotside lubadus pensioni ja õpetajate palkade tõusuks maksab 320 miljonit eurot
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega