Eesti alkoholism läks ELile maksma ligi üheksa miljonit eurot, illustreeriv foto

Eesti alkoholism läks ELile maksma ligi üheksa miljonit eurot

130
(Uuendatud 10:11 21.02.2019)
Alkoholismivastasel võitlusel Eestis on tugev EL rahaline toetus ja selleks eraldatud juba ligi 9 miljonit eurot. Mitmed teised, hoopis käegakatsutavamate tulemustega riiklikud projektid on saanud EL raha hoopis vähem.

TALLINN, 21. veebruar - Sputnik, Aleksei Toom. Eestit on nimetatud üheks suuremaks EL tervishoiusüsteemi rahastamise fondidest raha saajaks. Suurim summa läks Tervise Arengu Instituudile, kes kulutas alkoholismivastasele võitlusele Eestis umbes 8,6 miljonit eurot EL vahenditest. Eestlased ei hakanud sellest küll vähem jooma, kuid projekti peeti edukaks ja paljutõotavaks.

Alkoholijoobes autot juhtinud naispolitseinik sai tingimisi vangistuse >>

Võimalik, et need ligi 9 miljonit eurot EL sotsiaalfondist tõid Eestile palju kasu, aitasid mõnel inimesel alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid ilmseid tõendeid selle kohta pole - riik on olnud ja jääb ilmselt ka edaspidi üheks Euroopa Liidu kõige suurema alkoholitarbimisega riigiks. 

Krooniliste rahvuslike "valupunktide" ravi on kallis ja maksab loomulikult palju rohkem kui kümme miljonit eurot. EL finantseeritud programm "Kainem ja tervem Eesti" ei ole riigile erilist muljet avaldanud.

Nii on kohalikus venekeelses ajakirjanduses projekti kõigi nende aastate jooksul mainitud vaid üks kord ja sedagi alles 2019. aasta veebruaris, kui programm hakkab juba lõppema. Seda võib lugeda töö ärategemist märkivaks "linnukeseks" ja omamoodi üleskutseks "pillerkaari jätkata".

Tallinna võime saada ELst raha saada on kahtlane

Ülejäänud kaks Eesti projekti - Kadrina esmaabipunkt ja Tallinna Astangu kutsehaiguskeskus said Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) toetust alla kahe miljoni euro praktilise abi osutamiseks vastavalt piirkonna elanikele ja erivajadustega inimestele. Summast tuleb loomulikult maha arvata halduskulud ja taotluste esitajate teenuste eest tasumine.

EL eelarves nähti ühtekuuluvuspoliitika (EL lääne- ja idapoolsetes osades elatustaseme ühtlustamine – toim.) fondides Euroopa Liidu riikide tervise vajadusteks ette kokku üle 8 miljardi euro. Hinnanguliselt on arstiabi kättesaadavus ja tase seeläbi paranenud 44,5 miljonil inimesel.

Euroopa soovitab vaestel liikmesriikidel säästlikum olla >>

Brüssel ei nimeta tervishoiuprojektide hinnangulisi kulusid EL järgmises seitsmeaastases eelarves, kuid vihjab, et see võib kasvada. See avab ka Eestile nii mõnedki väljavaated saada oma osa liidu rahalistest vahenditest meditsiini vajadusteks, sõltuvalt valmisolekust ja taotluste esitamise võimekusest. Soovitav on raha küsida mitte ainult alkoholismivastaseks võitluseks, mis võib kesta peaaegu lõpmatult ja ilma eriliste tulemusteta.

Algab uue rahastuse jagamine

19. veebruaril kogunesid Brüsselisse liikmesriikide meditsiiniametnikud, et arutada, millele nimelt EL järgmiseks finantsperioodiks ette nähtud tervishoiu vahendid kulutada. Euroopa Liidu vähemjõukad riigid saavad hakata ELi vahenditest raha taotlema.

"Hiljutiste arvamusküsitluste kohaselt soovib peaaegu 70% eurooplastest, et EL oleks meditsiinivaldkonnas aktiivsem. Ühtekuuluvuspoliitika programmi vahenditest saab parandada olukorda valdkondades, kus see on eriti vajalik," ütles Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Leedu esindaja Vytenis Andriukaitis.

"Investeeringud tervishoidu ühtekuuluvuspoliitika raames, mis on praeguses eelarves umbes 4 miljardit eurot, on selgeks tõenduseks hoolitsusest eurooplaste tervise eest," ütles ELi regionaalpoliitika volinik Corina Crețu, "siia kogunenud spetsialistide soovitused aitavad meil valida järgmiseks kümnendiks õiged investeerimissuunad."

Alkoholist põhjustatud suremus Eestis
© Sputnik / Deniss Grabussov
Alkoholist põhjustatud suremus Eestis
130
Tagid:
TAI, tervis, rahastus, Eesti, EL, alkohol
Samal teemal
Jõustuvad uued alkoholi reklaamipiirangud
Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku
Alkoholi müügipiirangud tulevad sõltlastele appi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega