Tööturu näitajad on aastaga paranenud, illustreeriv foto

Tööturu näitajad on aastaga paranenud

119
Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.

TALLINN, 14. veebruar — Sputnik. Tööturul aktiivsete inimeste aastakeskmine arv oli 702 400, mis kasvas 2017. aastaga võrreldes 3600 võrra, teatab Statistikaamet. 2018. aastal oli hõivatuid 664 700, mis on 6100 võrra rohkem kui varasemal aastal. Töötute aastakeskmine arv oli 37 700, mis on 2600 võrra väiksem kui aasta varem.

Töötus vähenes kõikides vanuserühmades

Parimas tööeas ehk 25–49-aastaste töötuse määr oli 4,5% ning vanemaealistel ehk 50–74-aastastel 5,2%. "Eesti 2020" konkurentsikava üks eesmärk on noorte (15–24-aastased) töötuse määra vähendamine 10%-ni. 2018. aastal eesmärki veel ei täidetud, kuid noorte töötuse määr langes 2017. aastaga võrreldes ning oli 11,8%.

Sellest aastast pakub noortele karjäärinõustamist töötukassa >>

Euroopa Liidu keskmine töötuse määr püsis 2018. aasta I–III kvartalis 7% piires, mis näitab, et Eesti kuulub pigem madalama tööpuudusega riikide hulka.

2018. aastal oli pikaajalisi töötuid (tööd otsinud 12 kuud või rohkem) 9400, mis on viimase 20 aasta väikseim. Viimati oli pikaajaliste töötute arv rekordiliselt madalal 2008. aastal.

Haigekassast saab järgmisel aastal Tervisekassa
© Sputnik / Вадим Анцупов

Võrreldes 2017. aastaga vähenes mullu pikaajaliste töötute arv 4100 võrra. Pikaajalisi töötuid loetakse suurima vaesusriskiga töötuteks. Seda seetõttu, et pikaajaline tööturult eemalolek võib mõjutada inimese tööoskusi ja harjumust tööd teha.

Endiselt väheneb ka tööturul mitteaktiivsete arv

2018. aastal oli tööturul mitteaktiivseid 274 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (88 400), õpingud (65 000), haigus või vigastus (59 800) ning rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus (26 000).

Mitteaktiivsete arvu vähenemist mõjutab töövõimereform, aga ka pensioniealiste kasvav aktiivsus tööturul. Lisaks sellele saab välja tuua mitteaktiivsete töösoovijate statistikat. Mitteaktiivne töösoovija on inimene, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuid on töö pakkumisel valmis kohe tööd alustama. Mitteaktiivseid töösoovijaid oli 2018. aastal 30 800. Kõige rohkem oli neid pensioniealiste (7300) ning haiguse või vigastuse tõttu mitteaktiivsete seas (7600).

Töötute arv on kasvanud töövõimereformi mõjul >>

Populaarsemaks on muutunud osaajaga töötamine. Viimastel aastatel on osaajaga töötajate arv pidevalt kasvanud. Rekordilise taseme saavutas see 2018. aastal, kui osaajaga töötajaid oli 82 000, mida on 10 900 võrra rohkem kui aasta varem. Osaajaga töötavad enim naised (54 700), osaajaga tööd tegevaid mehi oli 27 300.

Kasvanud on ka vaeghõivatute arv. Vaeghõivatu on osaajaga töötaja, kes soovib töötada rohkem ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma. 2018. aastal oli vaeghõivatuid 7300, mida on 2600 võrra rohkem kui 2017. aastal.

Eestis napib programmeerijaid, kokkasid ja veoautojuhte, illustreeriv foto
© Sputnik / Асатур Есаянц

2018. aasta IV kvartal

2018. aasta IV kvartalis oli tööjõus osalemise määr 72,3% ja tööhõive määr 69,1%, võrreldes 2017. aasta sama kvartaliga on näitajad tõusnud. Töötuse määr oli 2018. aasta IV kvartalis 4,4%. Sellest madalam oli töötuse määr viimati üle kümne aasta tagasi, 2008. aasta II kvartalis (4%).

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Vabade ametikohtade arv suurenes >>

Lähema kaheksa aasta jooksul väheneb Eesti tööealine elanikkond 43 000 inimese võrra ning on selge, et tulevikus peab pikenema inimeste tööelu ja vähenema mitteaktiivsete inimeste arv tööturul, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Selleks, et töötajad ja tööandjad teineteist lihtsalt leiaks, noored teaks valida, mida õppima asuda, vanemaealised ja tervislikel põhjustel tööturult eemale jäänud saaksid ennast täiendada ja leida uue väljundi tööturul, tehakse üha rohkem põhjalikke uuringuid ja prognoose.

Töötuid Eestis peaaegu pole
© Sputnik / Вадим Анцупов

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes.

Mõned aastad tagasi oli Eesti tööjõuturul suur puudus kujundajatest ja multimeediakunstnikest ning telefonimüügi agentidest.

Viimasest baromeetrist selgub, et nende ametite esindajaid on nüüd juba täiesti piisavalt, kuid suur puudus on tööjõuturul kokkadest, tarkvara arendajatest, programmeerijatest ja veoautojuhtidest.

1. jaanuarist alustas Eesti Töötukassa juures tööd Karjäärikeskus, mis pakub karjäärinõustamist ja karjääriinfot kõigile soovijatele, sealhulgas koolinoortele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

119
Tagid:
majandus, ühiskond, tööturg, Statistikaamet, töötu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega