Peaminister Jüri Ratas linnade ja valdade päeval

Ratas: haldusreform tõstis omavalitsuste võimekust

84
(Uuendatud 13:59 13.02.2019)
Peaminister Jüri Ratas tunnustas 13. veebruaril linnade ja valdade päeval kõiki haldusterritoriaalse reformi edukasse elluviimisse panustanud inimesi ning avaldas veendumust, et muudatuste tulemusel on linnadel ja valdadel paremad võimalused oma piirkonda arendada.

TALLINN, 13. veebruar — Sputnik. Ratas ütles Tallinnas toimuval üritusel esinedes, et 2017. aasta sügisel jõustunud haldusterritoriaalse korralduse muudatuste eesmärk oli kasvatada omavalitsuste võimekust ning tagada elanikele kvaliteetsemad teenused, edastab valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Премьер-министр Эстонии Юри Ратас на Дне городов и волостей
Riigikantselei
Peaminister Jüri Ratas linnade ja valdade päeval

"Viimase aasta jooksul on enamik ühinenud omavalitsusi tegelenud sellega, et ühtlustada teenuseid ja toetusi kogu uue omavalitsuse piires. Suurematel omavalitsustel on paremad võimalused arendada välja ka spetsiifilisemaid teenuseid nagu näiteks koduhooldus või sotsiaaltransport," ütles ta.

Haldusreform on tehtud >>

Rääkides linnade ja valdade võimekuse kasvust, ütles Ratas, et toimunud on selge edasiminek ning ühinenud omavalitsused toimivad üha paremini. Tema sõnul näitavad esmased andmed, et ametnike koguarv on ühinenud omavalitsustes vähenenud umbes 10 protsendi ehk enam kui 300 teenistuskoha võrra.

Valitsus eraldas Tartu linnale 230 319 eurot
© Фото : Алексей Серов

Nii on kahanenud juhtide, raamatupidajate ja teiste tugiteenuste osutajate arv, kasvanud aga teenuseid korraldavate teenistujate osakaal.

Peale haldusterritoriaalse reformi lõpuleviimise on valitsus suurendanud Ratase sõnul omavalitsuste finantsautonoomiat ning tulubaasi, mis kasvab aastatel 2018-2021 kokku 185 miljonit. Lisaks on valitsuskabinet otsustanud tõsta omavalitsuste tulubaasi kohalike ülesannete täitmiseks antavaid sihtotstarbelisi toetusi.

Peaminister tõi linnade ja valdade päeval peetud ettekandes oluliste otsustena esile ka riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise ning piirkondliku majandustegevuse tugevdamiseks mõeldud programmide käivitamise. Kagu-Eesti programmile on kuni 2022. aastani ette nähtud 3,2 miljonit, Ida-Viru programmile aga 23,6 miljonit eurot.

Omavalitsuste tulubaas kasvab 4,7 miljoni võrra >>

Volikogude algatusel ehk vabatahtlikult ühinenud 47 omavalitsusele eraldatakse ühinemistoetustena kokku 64,5 miljonit eurot. Sellest 49,9 miljonit eurot moodustavad investeeringud, 8,6 miljonit eurot koondamishüvitised ning 6 miljonit eurot muud kulud.

Muudeks kuludeks on näiteks IT süsteemide ühildamine ning siltide ja viitade väljavahetamine, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Haldusreform muutis maakondade rahvaarvu
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lisaks omavalitsustele eraldatud 65,8 miljonile eurole on rahandusministeeriumil kulunud ligi miljon eurot erinevateks haldusreformiga seotud toiminguteks.

Näiteks ühinemiskonsultantide ja kohapealsete koordinaatorite palkamiseks, maavalitsuste poolt korraldatud valimiste läbiviimiseks ning analüüside ja uuringute tegemiseks. Samuti rahvaküsitluste läbiviimiseks ning maakondlike komisjonide, seminaride ja infopäevade korraldamiseks. Suurem osa kuludest kaeti Euroopa Sotsiaalfondist.

Pärast haldusreformi jäi varasemast 213 omavalitsusüksusest järele 79. Neist 28 ei muutunud, ent 10 endist valda jagunesid kahe või enama omavalitsuse vahel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti. Maakondade puhul oli muutus väiksem. Eestis on endiselt 15 maakonda, kuid enamiku territoorium ja rahvaarv on muutunud.

84
Tagid:
linn, vald, Jüri Ratas, haldusreform
Samal teemal
Haldusreform ohustab ühiskonna sidusust ja julgeolekut
Haldusreformi järel muutub Eestis üle 400 000 aadressi
Haldusreform muudab statistikaameti tööd
Haldusreform: aadressid muutuvad automaatselt
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega