Alkoholi müügipiirangud tulevad sõltlastele appi, illustreeriv foto

Alkoholi müügipiirangud tulevad sõltlastele appi

120
(Uuendatud 15:54 12.02.2019)
Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta.

TALLINN, 12. veebruar — Sputnik. Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga, teatab Sotsiaalministeerium.

Eestimaalased toetavad piirangutega alkoholipoliitikat >>

"Toote asukoht müügisaalis mõjutab oluliselt selle läbimüüki. Alkoholisõltlastel võib ainuüksi tuttava alkohoolse toote nägemine põhjustada tungi alkoholi juua. Seetõttu on oluline muuta alkohol poodides silmaga vähem nähtavaks, et just eriti alkoholitarvitamise häirega inimesed saaksid poes käia nii, et neid ei suunataks esmatarbekaupade ostmisel alkoholiriiulite vahelt läbi," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht.

"Muudatused puudutavad kõiki Eestis alkoholi jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid. Suur osa suurematest kauplustest on praeguseks vajalikud ümberkorraldused teinud, teistel on selleks veel mõned kuud aega," lisas Täht.

Riigikogu võttis 2017. aasta lõpul vastu alkohoolsete jookide väljapaneku piirangud. Muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma.

Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav.

Tervise Arengu Instituudi hinnangul on Eestis ligi kolmandik täiskasvanud elanikkonnast alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses.

Alkohoolsete jookide väljapaneku piirangute eesmärk on vähendada alkoholi tarbima kallutavate tegurite mõju just haavatavamatele gruppidele: alaealised, noored, lastega pered, alkoholsõltuvuse ja alkoholitarvitamise häirega inimesed.

Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele. 2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.

Programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat.

"Selleks, et vähendada alkoholi liigtarbimist ja kahjusid on vaja jätkata tervikliku alkoholipoliitika elluviimist, st järjepidevate tegevustega kõigis kümnes valdkonnas, mis inimeste alkoholitarbimist mõjutavad. Kahjude vähendamiseks on eriti kuluefektiivsed meetmed need, mis mõjutavad alkoholi hinda, kättesaadavust ja reklaami," lisas Triinu Täht.

Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.

Alkoholist põhjustatud suremus Eestis
© Sputnik / Deniss Grabussov
Alkoholist põhjustatud suremus Eestis
120
Tagid:
piirang, müük, ühiskond, Eesti, tervis, alkohol
Samal teemal
Jõustuvad uued alkoholi reklaamipiirangud
Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku
Soomlased toovad Läti Valkast alkoholi juba 10 000 euro eest korraga
TAI kampaania: ära toida depressiooni alkoholiga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega