Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske, illustreeriv foto

Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske

104
(Uuendatud 13:59 07.02.2019)
Hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko– või narkojoove, kõrvalised tegevused ning kiiruse ületamine. Just kiirus on see, mis inimesi tapab ja vigastab, järeldab Põhja prefekt Kristian Jaani.

TALLINN, 7. veebruar — Sputnik. 2018. aastal toimus 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1824 inimest, teatas Maanteeamet. Eriti traagiliselt jäävad eelmist aastat meenutama jaanuar, juuni ja juuli, sest neil kuudel hukkus liikluses kümme või rohkem inimest.

Võrreldes 2017. aastaga hukkus 2018. aastal liikluses oluliselt rohkem inimesi ning hukkunute arv jäi sarnasele tasemele 2015. ja 2016. aastaga.

Alkoholijoobes autot juhtinud naispolitseinik sai tingimisi vangistuse >>

Näiteks 2017. aastal vähenesid hukkunutega ühesõidukiõnnetused ja Harjumaal toimunud hukkunutega õnnetused, kuid 2018. aastal toimus neid enam-vähem sama palju kui 2015. ja 2016. aastal.

Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Куденко

Lisaks ei hukkunud 2017. aastal meie liikluses mootorrattureid, kuid 2018. aastal hukkus neid lausa kuus. 2018. aastal kasvas ka vigastatute arv, jäädes sellisele tasemele nagu see oli 2016. aastal.

"Toimunut lähemalt vaadates võib järeldada, et kõik see, mis 2017. aastal ära jäi, tuli 2018. aastal tagasi. Kahjuks leidis kinnitust arvamus, et 2017. aasta oli pigem ebatavaline ning toimunud hukkunute arvu järsk vähenemine ei viidanud liiklusohutuse sama järsule paranemisele," selgitas Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits.

Raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon tõi välja, et hukkunuga liiklusõnnetuste peamised riskitegurid on turvavarustuse mittekasutamine, alko – või narkojoove, kõrvalised tegevused ning kiiruse ületamine.

Politsei pani posti mustad jõulukaardid >>

"Suvekuud olid eelmisel aastal liikluses kõige raskemad. Suurendasime augustis teiste tööde arvelt liiklusjärelevalvet ning politseinikud keskendusid kiirusemõõtmisele. Just kiirus on see, mis inimesi tapab ja vigastab," ütles Põhja prefekt Kristian Jaani.

Ta lisas, et politseinike suurem nähtavus avaldas küll mõju, kuid see on siiski lühiajaline. Kokku panustasid politseinikud liiklusjärelevalvesse 451 000 töötundi ning nad tabasid 37 000 kiiruseületajat ja 6800 joobes juhti. Kiiruskaamerad fikseerisid 113 000 kiiruseületamist.

"Kiirus mõjutab alati liiklusõnnetuse tagajärgi. Raskete liiklusõnnetute uurimise komisjoni kokkuvõttest selgub, et lausa 26 korral 64-st (pea 41% hukkunuga liiklusõnnetustest) mõjutas liiklusõnnetust oluliselt sobiliku sõidukiiruse valik. Neist 18 juhul ületati ka piirkiirust. Kehtestatud piirkiirusel on põhjus ja selle eiramine viib küllalt sageli raskete tagajärgeden," ütles Ernits.

"Viimastel aastatel on autoroolis suureks ohuks ka kõrvaliste tegevustega tegelemine. Võime arvata, et telefoni kasutamine või muu sarnane tegevus kestab vaid hetke ja midagi ei juhtu. Ometi hukkus suuresti just kõrvaliste tegevustega seotult eelmisel aastal 10 inimest," ütles Ernits.

Ka Jaani tõi välja, et Eestis liigub iga päev tuhandeid juhte, kes pole rooli keeramise ajaks loobunud telefoni kasutamisest.

"Mullu tabasid politseinikud 3800 inimest, kes kasutasid juhtimise ajal telefoni. Võib ennustada, et see arv tänavu kasvab, sest juhtimisest on saanud kõrvaltegevus, telefoni näppimisest aga elu loomulik osa," ütles Jaani.

"Turvavarustuse kasutamine ja roolis kaine olemine tundub enamikele liiklejatele elementaarne. Uuringute põhjal istub napsitanult rooli või ei kasuta turvavööd vaid kuni 3% sõidukijuhte. Siiski hukkus eelmisel aastal joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes 13 inimest ja turvavööd ei kasutanud 16 hukkunu," ütles Ernits. 

"See, et nii väike hulk nagu 3% juhte on hukkunutega liiklusõnnetustes nii suurel määral esindatud, näitab, et napsisena rooli minnes või turvavööd kinnitamata jättes võetakse väga suuri riske," kirjeldab Ernits.

"On murettekitav, et mullu hukkunud liiklejatest pea kolmandik ei kasutanud korrektselt turvavarustust. Ka vigastatud jalgratturitest peaaegu pooled ei kastutanud turvavarustust. See näitab, et liiklusturvalisuse alustõdesid tuleb kogu aeg meelde tuletada. Kõikide reisijate jaoks pole turvavöö kinnitamine iseenesest mõistetav ning kui lisada veel liigne kiirus, siis on rasked vigastused või surm möödapääsmatu," rääkis Jaani.

Sellest aastast kehtima hakanud lühimenetlus vähendab teatud liiklusrikkumiste menetlemisele kuluvat aega ja tõstab sekkumiste arvu.

"See tähendab, et politseinikel on rohkem aega päriselt liiklust turvalisemaks muuta. Sel aastal võtame kasutusele mobiilsed kiiruskaamerad, mis seatakse üles kohtades, kus juhtub enim õnnetusi. See lisab paindlikkust ja mobiilsust ning uued liiklusturvalisust suurendavad tehnoloogiad on teretulnud," lausus Jaani.

2018. aastal rakendati liikluse ohutustamise meetmeid 54 objektil kogumaksumusega 7,8 miljonit eurot. Kõige enam keskenduti jalakäijate ohutusele.

Rakendati nende ohutust suurendavaid meetmeid, nagu ristmike ümberehitus, liiklust rahustavate lahenduste ehitamine (nt künnised), kergliiklusteede ja teeületuskohtade rajamine, bussipeatuste ümberehitamine jmt.

Maanteeamet korraldas 2018. aastal 1157 liiklushariduslikku ja ennetustegevust ning neis osales kokku 68 269 inimest. Peamiselt suunati ennetustegevused riskrühmadele, näiteks eakad ja noorukid.

Politsei- ja Piirivalveamet korraldas möödunud aastal lastele ja noortele 1080 liiklusennetustegevust, milles osales kokku 44 325 last ja noort.

Politsei- ja Piirivalveamet saatis enne jõulupühi liiklusrikkujatele jõulukaardi, millega kutsutakse juhte oma käitumist muutma, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kaart jõdis inimesteni, kes on 2018. aastal korda saatnud neli või rohkem liiklusalast süütegu. Kokku oli selliseid inimesi 432, kellest 32 said kaardi ka eelmise aastal.

Rikkujatest 155 elavad Harjumaal, neist 108 Tallinnas. 30 kaardisaajat elab Lasnamäe, 21 Põhja-Tallinna, 17 Mustamäe ja 15 Kesklinna linnaosas. Maardu elanikest saab jõulukaardi kuus, Viimsi vallas 12 ja Saue vallas 10 inimest.

Tartusse saadeti 36 kaarti, Narva 15, Kohtla-Järvele 14, Pärnu üheksa, Tapale seitse, Viljandisse viis. Rakvere ja Valga elanikud said neli kaarti ning Jõhvi, Haapsalu, Sillamäe ja Võru inimesed kolm.

Politsei alustas musta jõulukaardi saatmist 2011. aastal.

Черная рождественская открытка от полиции Эстонии
Politsei- ja Piirivalveamet saatis liiklusrikkujatele jõulukaardi
104
Tagid:
liiklusõnnetus, maanteeamet, ühiskond, liiklus
Samal teemal
Mullu hukkus liikluses 67 inimest
Eestis on enesetapjaid rohkem, kui tules ja liikluses hukkunuid kokku
Liikluses hukkus üle poolesaja inimese
Majandusminister: hull olukord liikluses nõuab kriisikoosolekut
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega