Eesti notarid hakkavad töötama ka videosilla vahendusel, illustreeriv foto

Naabrite idee, oma tehnoloogia: Eesti notarid hakkavad töötama ka videosilla vahendusel

149
(Uuendatud 12:09 06.02.2019)
Kuidas välismaal asuvad Eesti kodanikud ja e-residendid juba aasta pärast Eesti notarite teenuseid kasutada saavad ja mis tagab videolingi kaudu sooritatud notariaalse tehingu turvalisuse, sellest rääkis portaalile Sputnik Eesti Notarite Koja juhatuse liige.

TALLINN, 6. veebruar - Sputnik, Svetlana Burceva. Käesoleva aasta jooksul töötavad Välisministeerium ja Notarite Koda välja vajalikud X-tee lahendused notarite digitaalse keskkonna ja konsulaarprogrammi Consul vahelise andmevahetuse korraldamiseks.

Nende programmide uuendamine võimaldab notari ja kliendi vahel läbi viia videosildu, samuti andmete kaugkontrollimist alates 1. veebruarist 2020.

Reinsalu soovib notarite tulud avalikuks muuta >>

Eesti Notarite Koja juhatuse liige Jõhvi linna notar Andrei Lõssenko rääkis portaalile Sputnik Eesti, et selline notarite poolt dokumentide kinnitamise tava ilma klientide füüsilise kohalolekuta on mõnes riigis juba kasutusel ja on osutunud üsna edukaks.

"Näiteks Gruusias on see süsteem väga arenenud ja niipalju kui ma tean, ka Lätis. Sealne tööpõhimõte on mõnevõrra erinev, kuid ka ilma inimese kohalolekuta saab mõningaid notariaaltoiminguid teha," selgitas notar.

Андрей Лысенко, нотариус из Йыхви
© Фото : из личного архива Андрея Лысенко
Eesti Notarite Koja juhatuse liige Jõhvi linna notar Andrei Lõssenko

Notariga toimuva videosilda käigus kinnitatakse dokumendid digitaalallkirjaga, mille kehtivust notar kontrollib ja kinnitab.

Uus notariaalteenus on mõeldud väljaspool Eestit elavatele kodanikele ja e-residentidele, kes vajavad Eesti notari teenuseid. Videosilda saab kasutada Eesti diplomaatilistes esindustes välismaal.

Vastassuunas videoühendus notariga ei toimi. See tähendab, et Eestis viibiv Eesti kodanik ei saa videoliini kaudu teise riigi notariteenuseid tarbida.

Abielluda videosilla kaudu ei saa

Juba aasta pärast saab videolingi kaudu teha selliseid notariaaltoiminguid nagu osaühingu osa võõrandamine, volikirja kinnitamine, vara pantimine, samuti pärimise või abiellumise avalduse esitamine, abielulahutuse ja pärimisest loobumise avalduse esitamine.

Samas rõhutas Andrei Lõssenko, et abiellumise avaldust ja abielu registreerimist ei tohi segi ajada.

"Abiellumise avalduse esitamine ja abielu registreerimine on erinevad toimingud. Avalduse saate esitada notari videosilla kaudu, kuid abielu sõlmimiseks tuleb tulla Eestisse. Kui abiellumisavaldus esitatakse Eesti notarile, tuleb ka abielu registreerida Eestis," selgitas notar.

Tehingu turvalisus on tagatud

Notariaalse tehingu turvalisuse tagab notari kinnitusel asjaolu, et see sõlmitakse diplomaatilises esinduses. Videosilla toimumiseks peab klient broneerima koosolekuaja notariga. 

Vahetult enne videosilda tuvastab diplomaatilise esinduse personal isikut tõendava dokumendi alusel kliendi isikusamasuse. Kui kõik on korras, antakse kliendi käsutusse eraldi ruum, mis on varustatud spetsiaalse tarkvaraga arvutiga ja ta jäetakse koos notariga videosilla vahendusel omavahele.

Andrei Lõssenko selgitas, et kõikvõimalikud notari petmise võimalused on minimaalsed - on äärmiselt vähetõenäoline, et diplomaatiliste esinduste töötajad veenaksid kliente neile ebasoodsaid tehinguid sõlmima, näiteks omandiõiguse dokumentidele alla kirjutama.

Mis puutub diplomaatilise esinduse töötajate võimalikku pettust teiste klientide dokumentidega, siis näeb seadus neile, kes esinduse töötajaid eksitavad, ette nii tsiviil- kui ka kriminaalvastutuse.

Kui aeg on rohkem väärt kui raha

Lõssenko märkis, et esialgu on raske ennustada, kui suur saab olema nõudlus uue teenuse järele suhteliselt lähedal välismaal asuvate Eesti kodanike ja e-residentide seas.

Videoside kasutamine suurendab notariteenuse maksumust keskmiselt 50 euro võrra. Võib arvata, et 35-eurose sõidumaksumuse korral näiteks Peterburist Tallinnasse ja tagasi, on tasuvam minna üheks päevaks Tallinnasse.

"Iga inimene otsustab ise, kas tal on kasulikum kaotada üks päev ja tulla notarisse Eestis, säästes 50 eurot, või puududa töölt või oma tavapäraselt tegevuselt vaid pool tundi, et lahendada probleem ja maksta selle eest lisaraha," ütles Andrei Lõssenko.

Notar märkis, et Eestis tegutseb üsna palju ettevõtteid, mille osanikud (mõnikord ainuosanik) on välismaal elavad Eesti kodanikud. Neil on loomulikult ebamugav mingite dokumentide allkirjastamiseks pidevalt Eestisse tulla. Uus teenus ongi eelkõige mõeldud just sellistele klientidele.

Lõssenko sõnul ei tekita videosild notaritele endile lisakoormust, kuid see ei vähenda ka töökoormust – dokumentidega tuleb ikka samad toimingud teha.

Seadusemuudatused säästavad riigile ja ettevõtjatele hulga tööaega >>

"Võib-olla ajutiselt saab tööd rohkem olema, sest need, kes oma visiidi Eestisse edasi lükkasid, kasutavad kohe võimalust ja hakkavad nüüd notariaalseid dokumente elektroonilise süsteemi kaudu koostama. Või võib minna vastupidi ja tööd jääb vähemaks, sest kõik otsustavad, et nüüd ei pea enam kuhugi minema, saab teha kõike igal ajal - kohe, kui vajadus tekib, saab võtta ühendust notariga," märkis notar.

Mis puutub võimalusse dokumente kodust kinnitada/tõendada, siis on ka see võimalus tõestamisseaduse seaduse muudatustega ette nähtud, kuid notari sõnul puudutas Eesti Notarite Koja juhatuse arutelu just diplomaatilises esinduses olevat videosilda. Võib-olla koduse dokumentide notariaalse tõestamise lahendus saab olema kaugema tuleviku teema.

31. jaanuaril võttis Riigikogu vastu tõestamisseaduse muudatused, mis jõustuvad 1. veebruaril 2020. Esimesed diplomaatilised esindused, kus videoühenduse teenust notariga testitakse, on Eesti esindused Helsingis, New Delhis ja Stockholmis. Projekti tõhususe hindamiseks kulub viis aastat. Eeldatakse, et esimeses etapis võib kaugkinnitusega dokumentide arv olla umbes 500 aastas.

Videosilla teel vormistatav notariteenus maksab kliendile 20 eurot rohkem kui sama teenus notaribüroos. Peale selle lisandub kliendi kuludele konsulaaditeenuste eest riigilõiv 30 eurot.

149
Tagid:
Riigikogu, e-resident, kodanik, välismaa, Eesti, videosild, notar
Samal teemal
Andmete vaba liikumine kui viies vabadus
Soomlased saavad digiretseptiga Eestis ravimeid osta
Eesti on valmis vahetama X-tee kaudu andmeid Soomega
Notarite Koda hoiatab petukirjade eest
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega