Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini, illustreeriv foto

Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini

105
(Uuendatud 14:45 05.02.2019)
Gjensidige kindlustus vaatas otsa nii lõppenud kui varasemate aastate statistikale ning leidis mitmeid üllatavaid numbreid. Näiteks seda, et mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda tihedamini kui naised.

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. Järgnevalt on välja toodud valik põnevaid fakte, mille Gjensidige asjatundjad ettevõttesiseste andmete põhjal kokku on kogunud, seisab Gjensidige kindlustuse kodulehel.

  • Vanim liikluskindlustust omav sõiduk on 84 aastat vana. Kaskokindlustusega kindlustatud vanim sõiduk on olnud 1963. aasta Mercedes-Benz.
  • Populaarseimad liikluskindlustust omavad sõidukimargid on Volkswagen, Toyota ja Audi. Kasko puhul on järjekord Subaru, Toyota, Audi.
  • Enim õnnetusi juhtub esmaspäeviti ja kolmapäeviti.
  • Keskmine sõiduki kaskokahju Gjensidige Eestis on 800 eurot, Baltimaade keskmine number on 350 eurot.
  • Kõige suuremad kahjud on põhjustatud tulekahjudest.
  • Keskmiselt maksab Gjensidige kindlustus päevas oma klientidele välja ligi 12 000 eurot, kõikide Balti riikide peale on see number koguni 250 000 eurot.
  • Eestis registreeritakse Gjensidige kindlustuses iga päev keskmiselt 25 kahjujuhtumit, Baltimaades kokku 700.
  • Naised satuvad liiklusõnnetustesse keskmiselt kolm korda vähem kui mehed.
  • Kõikidest laekunud kahjuavaldustest hüvitab Gjensidige 93 protsenti.

Inimeste üldine teadlikkus kindlustusest on tõusmas ning lisaks liiklus-, kasko- ja kodukindlustusele osatakse hinnata ka teiste kindlustustoodete eeliseid.

"Kindlustuse ülesanne on pakkuda kaitset ja turvatunnet, sest isegi, kui järgime kõiki reegleid, käitume ohutult ja hoolivalt, on lugematul hulgal detaile meie kontrolli alt väljas ja nende põhjustatud soovimatute olukordade lahendamisel, tuleb appi kindlustusselts," ütles Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk.

Lühiülevaade liiklusohutuse olukorrast 2018. aastal

2018. aastal juhtus 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja vigastada sai 1824 inimest. Viimase viie aasta jooksul ei ole inimkannatanuga liiklusõnnetuste ega neis vigastatute arvus märgatavat muutust olnud, teatab Maanteamet.

Keskmiselt juhtus 2018. aastal päevas 4 õnnetust ja viga sai 5 inimest. Kokku oli ainult 16 päeva, mil keegi liikluses viga ei saanud. Liikluskindlustusjuhtumite arv siiski vähenes 2016. ja 2017. aastaga võrreldes – vastavalt 6% ja 7% võrra.

Kui vaadata aastate 2015–2017 keskmist hukkunute arvu aastas (62), siis 2018. aastal hukkus 5 inimest rohkem. Seejuures oli 2017. aasta liiklusõnnetustes hukkunute poolest erakordne (joonis 2): hukkus 48 inimest, mis on Eesti ajaloos väikseim aastane hukkunute arv.

Juba 2018. aasta alguses olime seisukohal, et liiklusohutuse olukorra paranemisest on siiski vara rääkida – lühikest aega kestnud muutuse järel oleks selline järeldus ennatlik. Kahjuks ootuspäraselt kasvaski 2018. aasta hukkunute arv varasemaga sarnasele tasemele.

Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku >>

Kui vaadata aastate 2015–2017 keskmist hukkunute arvu aastas (62), siis 2018. aastal hukkus 5 inimest rohkem. Seejuures oli 2017. aasta liiklusõnnetustes hukkunute poolest erakordne (joonis 2): hukkus 48 inimest, mis on Eesti ajaloos väikseim aastane hukkunute arv.

Juba 2018. aasta alguses olime seisukohal, et liiklusohutuse olukorra paranemisest on siiski vara rääkida – lühikest aega kestnud muutuse järel oleks selline järeldus ennatlik. Kahjuks ootuspäraselt kasvaski 2018. aasta hukkunute arv varasemaga sarnasele tasemele.

Kui 2017. aastal vähenes hukkunute arv Harjumaal märkimisväärselt (73%), siis 2018. aastal kasvas see taas eelmise kolme aasta keskmisega võrreldes samale tasemele (nii 2018. aastal kui ka aastail 2015–2017 hukkus aastas keskmiselt 16 inimest).

2017. ega 2018. aastal ei juhtunud kogu Eestis ühtegi liiklusõnnetust, kus oleks hukkunud üle 2 inimese, ent sellest hoolimata hukkunute arv kasvas (joonis 3). Võrdluseks võib meenutada, et 2016. aastal juhtus 3 õnnetust, kus hukkus korraga 3 inimest, ja 2015. aastal üks õnnetus, kus sai korraga surma 4 inimest.

Ühes kuus juhtus 2018. aastal 2 kuni 10 hukkunuga liiklusõnnetust. Jaanuar ja suvekuud (maist augustini) olid tavalisest traagilisemad: 82% kõigist hukkunutest sai surma just nendel kuudel.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saatis enne jõulupühi liiklusrikkujatele jõulukaardi, millega kutsutakse juhte oma käitumist muutma, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Черная рождественская открытка от полиции Эстонии
PPA saatis enne jõulupühi liiklusrikkujatele jõulukaardi

Kaart jõdis inimesteni, kes on 2018. aastal korda saatnud neli või rohkem liiklusalast süütegu. Kokku oli selliseid inimesi 432, kellest 32 said kaardi ka eelmise aastal.

Rikkujatest 155 elavad Harjumaal, neist 108 Tallinnas. 30 kaardisaajat elab Lasnamäe, 21 Põhja-Tallinna, 17 Mustamäe ja 15 Kesklinna linnaosas. Maardu elanikest saab jõulukaardi kuus, Viimsi vallas 12 ja Saue vallas 10 inimest.

Politsei pani posti mustad jõulukaardid >>

Tartusse saadeti 36 kaarti, Narva 15, Kohtla-Järvele 14, Pärnu üheksa, Tapale seitse, Viljandisse viis. Rakvere ja Valga elanikud said neli kaarti ning Jõhvi, Haapsalu, Sillamäe ja Võru inimesed kolm.

Politsei alustas musta jõulukaardi saatmist 2011. aastal.

105
Tagid:
mehed, naised, liiklusõnnetus, liiklus, uuring
Samal teemal
Mullu hukkus liikluses 67 inimest
Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku
Liikluses hukkus üle poolesaja inimese
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega