Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini, illustreeriv foto

Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini

93
(Uuendatud 14:45 05.02.2019)
Gjensidige kindlustus vaatas otsa nii lõppenud kui varasemate aastate statistikale ning leidis mitmeid üllatavaid numbreid. Näiteks seda, et mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda tihedamini kui naised.

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. Järgnevalt on välja toodud valik põnevaid fakte, mille Gjensidige asjatundjad ettevõttesiseste andmete põhjal kokku on kogunud, seisab Gjensidige kindlustuse kodulehel.

  • Vanim liikluskindlustust omav sõiduk on 84 aastat vana. Kaskokindlustusega kindlustatud vanim sõiduk on olnud 1963. aasta Mercedes-Benz.
  • Populaarseimad liikluskindlustust omavad sõidukimargid on Volkswagen, Toyota ja Audi. Kasko puhul on järjekord Subaru, Toyota, Audi.
  • Enim õnnetusi juhtub esmaspäeviti ja kolmapäeviti.
  • Keskmine sõiduki kaskokahju Gjensidige Eestis on 800 eurot, Baltimaade keskmine number on 350 eurot.
  • Kõige suuremad kahjud on põhjustatud tulekahjudest.
  • Keskmiselt maksab Gjensidige kindlustus päevas oma klientidele välja ligi 12 000 eurot, kõikide Balti riikide peale on see number koguni 250 000 eurot.
  • Eestis registreeritakse Gjensidige kindlustuses iga päev keskmiselt 25 kahjujuhtumit, Baltimaades kokku 700.
  • Naised satuvad liiklusõnnetustesse keskmiselt kolm korda vähem kui mehed.
  • Kõikidest laekunud kahjuavaldustest hüvitab Gjensidige 93 protsenti.

Inimeste üldine teadlikkus kindlustusest on tõusmas ning lisaks liiklus-, kasko- ja kodukindlustusele osatakse hinnata ka teiste kindlustustoodete eeliseid.

"Kindlustuse ülesanne on pakkuda kaitset ja turvatunnet, sest isegi, kui järgime kõiki reegleid, käitume ohutult ja hoolivalt, on lugematul hulgal detaile meie kontrolli alt väljas ja nende põhjustatud soovimatute olukordade lahendamisel, tuleb appi kindlustusselts," ütles Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk.

Lühiülevaade liiklusohutuse olukorrast 2018. aastal

2018. aastal juhtus 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja vigastada sai 1824 inimest. Viimase viie aasta jooksul ei ole inimkannatanuga liiklusõnnetuste ega neis vigastatute arvus märgatavat muutust olnud, teatab Maanteamet.

Keskmiselt juhtus 2018. aastal päevas 4 õnnetust ja viga sai 5 inimest. Kokku oli ainult 16 päeva, mil keegi liikluses viga ei saanud. Liikluskindlustusjuhtumite arv siiski vähenes 2016. ja 2017. aastaga võrreldes – vastavalt 6% ja 7% võrra.

Kui vaadata aastate 2015–2017 keskmist hukkunute arvu aastas (62), siis 2018. aastal hukkus 5 inimest rohkem. Seejuures oli 2017. aasta liiklusõnnetustes hukkunute poolest erakordne (joonis 2): hukkus 48 inimest, mis on Eesti ajaloos väikseim aastane hukkunute arv.

Juba 2018. aasta alguses olime seisukohal, et liiklusohutuse olukorra paranemisest on siiski vara rääkida – lühikest aega kestnud muutuse järel oleks selline järeldus ennatlik. Kahjuks ootuspäraselt kasvaski 2018. aasta hukkunute arv varasemaga sarnasele tasemele.

Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku >>

Kui vaadata aastate 2015–2017 keskmist hukkunute arvu aastas (62), siis 2018. aastal hukkus 5 inimest rohkem. Seejuures oli 2017. aasta liiklusõnnetustes hukkunute poolest erakordne (joonis 2): hukkus 48 inimest, mis on Eesti ajaloos väikseim aastane hukkunute arv.

Juba 2018. aasta alguses olime seisukohal, et liiklusohutuse olukorra paranemisest on siiski vara rääkida – lühikest aega kestnud muutuse järel oleks selline järeldus ennatlik. Kahjuks ootuspäraselt kasvaski 2018. aasta hukkunute arv varasemaga sarnasele tasemele.

Kui 2017. aastal vähenes hukkunute arv Harjumaal märkimisväärselt (73%), siis 2018. aastal kasvas see taas eelmise kolme aasta keskmisega võrreldes samale tasemele (nii 2018. aastal kui ka aastail 2015–2017 hukkus aastas keskmiselt 16 inimest).

2017. ega 2018. aastal ei juhtunud kogu Eestis ühtegi liiklusõnnetust, kus oleks hukkunud üle 2 inimese, ent sellest hoolimata hukkunute arv kasvas (joonis 3). Võrdluseks võib meenutada, et 2016. aastal juhtus 3 õnnetust, kus hukkus korraga 3 inimest, ja 2015. aastal üks õnnetus, kus sai korraga surma 4 inimest.

Ühes kuus juhtus 2018. aastal 2 kuni 10 hukkunuga liiklusõnnetust. Jaanuar ja suvekuud (maist augustini) olid tavalisest traagilisemad: 82% kõigist hukkunutest sai surma just nendel kuudel.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saatis enne jõulupühi liiklusrikkujatele jõulukaardi, millega kutsutakse juhte oma käitumist muutma, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Черная рождественская открытка от полиции Эстонии
PPA saatis enne jõulupühi liiklusrikkujatele jõulukaardi

Kaart jõdis inimesteni, kes on 2018. aastal korda saatnud neli või rohkem liiklusalast süütegu. Kokku oli selliseid inimesi 432, kellest 32 said kaardi ka eelmise aastal.

Rikkujatest 155 elavad Harjumaal, neist 108 Tallinnas. 30 kaardisaajat elab Lasnamäe, 21 Põhja-Tallinna, 17 Mustamäe ja 15 Kesklinna linnaosas. Maardu elanikest saab jõulukaardi kuus, Viimsi vallas 12 ja Saue vallas 10 inimest.

Politsei pani posti mustad jõulukaardid >>

Tartusse saadeti 36 kaarti, Narva 15, Kohtla-Järvele 14, Pärnu üheksa, Tapale seitse, Viljandisse viis. Rakvere ja Valga elanikud said neli kaarti ning Jõhvi, Haapsalu, Sillamäe ja Võru inimesed kolm.

Politsei alustas musta jõulukaardi saatmist 2011. aastal.

93
Tagid:
mehed, naised, liiklusõnnetus, liiklus, uuring
Samal teemal
Mullu hukkus liikluses 67 inimest
Maanteeamet: autorool ja alkohol ei kuulu kokku
Liikluses hukkus üle poolesaja inimese