Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest rääkida, illustreeriv foto

Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest rääkida

76
(Uuendatud 12:31 05.02.2019)
Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest pea kolmandik ei räägi kogetust kellelegi (vastavalt 27% ja 36%), vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest.

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. 9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%), edastab Sotsiaalministeerium.

Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub äsja valminud EU Kids Online'i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.

Kuni neljandik lastest kannatab vaimse tervise probleemide käes >>

Kõige populaarsemad igapäevased netitegevused laste seas on seotud meelelahutusega: videod, muusika, mängud. Internetisuhtlust iseloomustab eelkõige uute sõprade ja kontaktide otsimine. Samas on internetist saanud laste jaoks ka oluline osa õppeprotsessist.

Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest pea kolmandik ei räägi kogetust kellelegi (vastavalt 27% ja 36%), vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest.

"Positiivne on, et paljud lapsed peavad oluliseks sellisel juhul rääkida murest sõpradele või vanematele," rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste.

"Samas peame ühiselt pingutama, et vähem oleks lapsi, kes häiriva materjali nägemisest või küberkiusamise kogemisest kellelegi ei räägi, sest just sealt hakkavad probleemid, kui laps jääb oma murega üksi," lisas ta.

Enamik lapsevanemaid vestleb enda hinnangul lapsega sellest, mida viimane internetis teeb (92%) või jagab näpunäiteid turvalisuse kohta (85%). Uuringus osalenud lastest nõustus aga vaid veidi üle poolte, et vanemaid huvitab nende netikasutus ning nad räägivad lastega sellest.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Elise Nikonovi sõnul ei ole lapsevanemad alati teadlikud laste netikeskkonnas tekkinud muredest.

"Eriti teravalt paistavad erinevused tegelikkuse ja vanemate teadlikkuse vahel silma 15–17-aastaste puhul. See näitab vajadust osata ja julgeda lastega rohkem rääkida. Hea ja turvaline suhe lapsega on võti, et laps julgeks rääkima tulla ka siis, kui tal on mure," selgitas Nikonov.

Palju kasulikke nõuandeid on lapsevanemate jaoks erinevas vanuses laste ja erinevate teemade kohta koondatud veebilehele tarkvanem.ee," lisas Nikonov.

Veebileht juhendab vanemaid lastekasvatamise keerulises töös >>

Üldiselt tunnevad Eesti lapsed end veebikeskkondades turvaliselt ja peavad heaks oma digitaalset kirjaoskust.  "Digiseadmed on kujunenud koolis igapäevaseks õppevahendiks, mis loob nii õppimiseks kaasaegseid võimalusi kui ka seab vastutuse nende kasutamisega seotud oskuste kujundamiseks. Interneti turvalisus on osa digipädevuste arendamisest, mis on riikliku õppekavaga seotult koolidele kohustuslik," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

"Kuigi oluline roll digioskuste kujundamisel on koolil, on veelgi suurem vastutus netikasutuse suunamisel lapsevanematel. Arvestades, et iga viies 11–17-aastane laps on puutunud kokku sellega, et sõbrad temast midagi loata internetti postitavad, on just teistega käitumisest rääkimine oluline nii koolis kui kodus," lisas ta.

Kurjategija võib kasutada väljamõeldud identiteeti ja võõraid fotosid ning sotsiaalvõrgustikes spetsiaalselt oma tegevuse tarvis loodud kontosid, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringute AS-ga 2018. aasta suvel üle Eesti 1020 internetikasutajast last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat. Uuring keskendus laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele online-riskidest.

EU Kids Online'i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25 Euroopa riigis. Kordusuuring sai lisaks Eestile teoks veel 17 riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning sellekohaste soovituste ja juhendite väljatöötamiseks.

Andmekogumist rahastasid Eesti Interneti SA, Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium, lisaks sai uurimisrühm toetust Eesti Teadusagentuuri ja HTMi rahastatud teadusprojektidest.

Internet on saanud noorte igapäevaelu asendamatuks osaks >>

Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja dr Anne Kleinbergi sõnul kannatab kuni neljandik Eesti lastest ja noorukitest mingit laadi vaimse tervise probleemi käes, vahendas uudisteportaal Sptunik Eesti suvel.

"Statistika näitab, et vaimse tervise probleemid on süvenemas ning on tähtis, et meil oleksid professionaalsed asutused, kust inimesed saaksid abi ning ei peaks olema oma murega üksi," ütles Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder.

Laste arv, kellel on probleeme vaimse tervisega, kasvab üha, uuringu kohaselt esineb kurbust või masendust igal nädalal 40 protsendil 11-15-aastastel lastel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kümnes Euroopa riigis mullu kevadel läbi viidud uuringus, mille töörühma kuulus ka Tallinna Ülikooli (TLÜ) sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, hinnati noorte kehalist aktiivsust ja selle seost vaimse tervisega, vahendas Sputnik Eesti.

Uuringu tulemusel selgus, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv omab olulist positiivset mõju vaimsele tervisele, kusjuures olulisel kohal on mõõdukus.

14-15-aastaste koolinoorte hulgas läbi viidud uuringust selgus, et sagedasem liikumine on seotud kõrgema subjektiivse psühholoogilise heaoluga ning madalama ärevuse ja depressiooni tasemega.

"Suurim erinevus vaimse tervise näitajate osas esines nende gruppide vahel, kes olid kõige vähem aktiivsed ja mõnevõrra aktiivsed. Kõige rohkem aktiivsete vaimse tervise näitajad võrreldes mõnevõrra aktiivsete liikujatega oluliselt paremad ei olnud," selgitas Merike Sisask.

See tähendab, et juba väiksemgi kehalise aktiivsuse kasv aitab võidelda ärevuse ja depressiooniga.

76
Tagid:
oht, kool, lapsed, internet
Samal teemal
Soome meedia: laste hulgas populaarne mobiilimäng Granny on õudne
Soomes soovitatakse koolides nutitelefonid ära keelata
Uuring: eestlased loobuks enne seksist kui nutitelefonist