Ümarlaud Sputnik Eesti pressikeskuses

Rahvuslik anomaalia: mismoodi mitte-eestlasel Eestis edasi elada

133
(Uuendatud 10:23 01.02.2019)
Milliste põhiliste probleemidega tuleb rahvusvähemustel Eestis kokku puutuda, kui jutt käib nende siinsest lõimimisest ja sotsialiseerimisest, selle üle arutlesid ühiskonnategelased Sputnik Eesti pressikeskuses.

TALLINN, 1. veebruar – Sputnik, Ilona Ustinova. Küsimusi, mis on seotud segregatsiooni, seaduste venekeelse tõlke puudumise ja mittekodanike õigustega, arutasid Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan, Inimõiguste Keskuse direktor Aleksei Semjonov ja turundusspetsialist Jüri Kivit.

Segregatsioon sünnib seal, kus sureb võrdõiguslikkus

Grigorjani ja Semjonovi arvamuse kohaselt, mida nad jagasid Sputnik Eesti pressikeskuse ümarlauas, on Eesti ühiskonna rahvustevaheline lõimumine, kus valitsesid liberaalse vabaduse väärtused ja rahval olid ühised väärtused, jäänud kaugesse minevikku.

"Kõik see lõppes iseseisvuse saavutamisega. Sel hetkel sündis mõte, et Eesti riik on eraomandiks ühe rahvusrühma, nimelt etniliste eestlaste käes, kes peavadki selles ühiskonnas kõike määrama. Ning just sellest hetkest algaski segregatsioon. Sest eesti ühiskond eristas end selgelt kõigist teistest Eestis elavatest inimestest ja asus ühiskonda oma arusaamist mööda üles ehitama, kedagi teist kuulda võtmata," leiab Semjonov.

Grigorjan: riigipead ma austan, aga tõde on hinnalisem >>

Rafik Grigorjan lisas, et segregatsioonil on kaks kuju – loomulik ja juriidiline. Kui nõukogude ajal käsitlesid seadused tema sõnul kõiki kodanikke rahvuslikust kuuluvusest ja emakeelest sõltumatult riigi subjektidena, siis 1992. aastast peale ilmus segregatsioon.

Председатель правления Палаты национальных меньшинств Эстонии Рафик Григорян
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja juhatuse esimees Rafik Grigorjan

"Võeti vastu seadused, mis jagasid meie ühiskonna põliselanikeks ja sissesõitnuteks, omadeks ja võõrasteks, eestikeelseteks ja venekeelseteks ja nii edasi. Vahetegemine jõudis suisa selleni, et toodi välja loosung "Eesti eestlastele". Mis aga jääb siis 160 muu rahvuse esindajatele, kes samal ajal Eestis elavad?" küsib Grigorjan.

Segregatsioon algab tema sõnul seal ja siis, kui rikutakse võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Pärast Eesti astumist NATO-sse, meenutas Grigorjan, saadi ettekirjutus lõimumiskava läbivaatamiseks, mida hakatigi tegema. Kuid kõigil nendel kavadel on tema hinnangul üks ühine puudujääk: nad ei käsitle rahvusvähemusi mitte riikluse subjektidena, vaid lõimimisobjektidena. Lõimimise all aga mõeldakse antud juhul kõige sagedamini assimileerimist.

Õigusaktid peavad olema ainult riigikeelsed

Veel üks mure, mida ümarlauas arutati, puudutas õigusakte ja nende venekeelse tõlke puudumist. Sel puhul märkis Semjonov, et juriidiliste terminitega dokumente on isegi emakeeles raske lugeda – see nõuab pädevaid asjatundjaid.

Директор эстонского центра по правам человека Алексей Семенов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Inimõiguste Keskuse direktor Aleksei Semjonov

"Rahvusvähemusi käsitletakse meil kui mingit anomaaliat ideaalses rahvusriigis. Seetõttu on raske mingisuguseidki edusamme saavutada lihtsalt sellepärast, et enamik parlamendisaadikuid, kes peaksid vastavad seadused vastu võtma, ei suuda või ei taha sellest probleemist aru saada," leiab Semjonov.

Grigorjan tuletas meelde, et Eestis, nagu kõigis teisteski riikides, kehtib lihtne reegel: seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Seejuures küsis ta, mismoodi saab siis inimene seadusega tutvuda, kui tal selleks võimalust ei ole.

"See tuleneb sellest, et mitte-eestlasi ei käsitleta selles riigis riikluse subjektidena. Meil on de facto paljurahvuseline riik, aga de jure seda ei tunnistata. Tuleb välja, et nendele ei ole seaduste tundmist ette nähtud," ütles Grigorjan.

Kellele tuleb kasuks mittekodanike probleem

Juba pikki aastaid püsib Eestis teravalt ülal mittekodanike küsimus ja võimalus tunnistada topeltkodakondsust. Vestlejad olid ühel meelel, et poliitikud saavad sellest probleemist väga hästi aru, aga mitte keegi neist ei taha olla esimene, kes oma seisukoha välja ütleb.

"Igaüks leiab, et tema jaoks võib see olla poliitiliselt ebasoodne, kartes, et valijaskond võib temast ära pöörduda," usub Semjonov.

Kiviti arvates jääb see küsimus poliitikute poolt lahendamata, kuna kujunenud olukord aitab neil paremini mobiliseerida oma valijaskonda.

"Seniajani, kuni meil on jaotus kodanikeks ja mittekodanikeks, saavad nad selle vastasseisu najal oma valijaskonda mobiliseerida ja valimistele minna," ütles Kivit.

Ta on ka veendunud, et Eestil ei ole muud alternatiivi kui see, et kehtestada topeltkodakondsuse võimalus, kuna isegi põliselanikkond peab teisi riike elamiseks hoopis ahvatlevamaks, kuid samas tahetakse säilitada oma õiguslik seisund kodumaal.

Специалист по маркетингу Юри Кивит
© Sputnik / Вадим Анцупов
Turundusspetsialist Jüri Kivit

Ühtne kool viib segregatsioonini

Venekeelses kogukonnas on üheks põletavaimaks teemaks eesti ja vene koolide võimalik ühendamine.

Rafik Grigorjan märkis, et antud hetkel Eestis juba ammugi olemas ühtne haridussüsteem, mida rakendatakse eri keeltes, kuid eriti rõhutatakse säärase "ühendamise" puhul nimelt vene keelt.

Lavrov: poliitika vene keele suhtes Eestit ei kaunista >>

"Käib vene keele väljatõrjumine kõigist avaliku elu valdkondadest ja nüüd siis veel haridusestki. See ongi diskrimineerimine, mis viib välja veel suurema segregatsioonini," leiab Grigorjan.

Jüri Kivet on üldse veendunud, et tulevikus saavad Eestis suhtluskeelteks nimelt inglise ja vene keel. Ta seostab seda sellega, et riiki elama asunud Ukraina elanikud ei kiirusta eesti keelt õppima ja paljud teised välismaalased saavad ka selleta suurepäraselt hakkama.

"Isegi noored eestlased mõistavad, et nende jaoks on saksa, hispaania, hiina, vene keel märksa kasulikumad kui eesti keel. Omavahel suhtlevad nad sageliu inglise keeles, kuna nende seltsis võib olla inimene, kes eesti keelt ei valda," sedastas Kivit.

Venelased eestlaste hõimu liual
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ajalukku tuleb kiigata, aga mitte kinni jääda

Ei saanud arutelus osalenud mööda ka erakonna Eesti 200 reklaamikampaaniast, mis riputas keset pealinna üles provokatsioonilise sisuga plakatid.

Turundusspetsialist Jüri Kivit leiab, et provokatsioon on reklaamis lubatav ja isegi tervitatav, juhul kui sellele on lisatud arusaadavad selgitused. Ja erakonna poolt, märkis ta, olid need olemas.

"Nad juhtisid vaid tähelepanu probleemi olemasolule. Siin saab rääkida vahest ehk eetilisest normist ja kuivõrd delikaatselt lähenevad sellele need, kes reklaami loovad," rõhutas Kivit.

Ainult et vastukaja, mida erakonna esindajad ju taotlesid, osutus neile ootamatult negatiivseks, kuna Eesti 200 reiting kahanes järsult, lisasid asjatundjad.

"Mulle tundub, et erakond jäi nimelt ajalukku "kinni", kuna tõi lagedale küll intriigi vaatevinklist suurepärase reklaami, sest sellel on ju oma sisu, aga selle eest tuleb vastutust kanda," ütles Grigorjan.

Täisversiooni Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud ümarlauast teemal "Rahvusvähemused Eestis, elu läbi segregatsioni või sotsialiseerumise" saate vaadata siit.

133
Tagid:
poliitika, integratsioon, venelased, eestlased, Sputnik Eesti pressikeskus, Eesti
Samal teemal
Eestikeelsed koolid ei ole vene laste vastuvõtmiseks valmis
Moskva hurjutas Mikserit tema kodakondsuse-repliigi eest
Blintsova: eurooplased ahmisid õhku, saades teada vene koolide sulgemisest Baltimaades
Rafik Grigorjan: vene koolide küsimuses on murdepunkt juba ammu möödas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega