Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend

Vahendiks Sputniku vastu sai ametnikele saadetud juhend

165
(Uuendatud 11:07 30.01.2019)
Sputnikuga suhtlemise keelu tunnistamine Eesti valitsuskommunikatsiooni direktori poolt on hävitanud kohaliku meedia esindajate illusioonid tsensuuri ja "soovimatute" ajakirjanike puudumisest riigis.

TALLINN, 30. jaanuar - Sputnik, Andrei Igorõšev. Eesti riigiametnike keeld suhtlemiseks kohaliku Sputniku ajakirjanikega eksisteerib tõepoolest, selgus Eesti valitsuskommunikatsiooni direktori Urmas Seaveri omaksvõtust.

Eesti meediale antud intervjuus märkis ta, et "valitsusasutused jätavad endale õiguse mitte käsitleda meediaväljaannetena neid kanaleid, mille toimetused ei ole sõltumatud ega järgi head ajakirjandustava."

Eesti ajakirjanduseetika koodeks ei kehti kõigile >>

Tema sõnul kuuluvad selliste propagandakanalite hulka näiteks Rossiya Segodnya kontserni kuuluvad Sputnik ja RIA Novosti. Seaver ei esitanud oma sõnade kinnituseks mingeid tõendeid, kuid märkis, et sellistele "pseudokanalitele" ametlikku teavet ei anta.

"Me ei paku pseudokanalitele materjali ja lugude tootmise võimalust. Püüame ise mitte kaasa aidata nende kanalite külastatavuse suurenemisele ja levikule ning oleme selgelt vastu meediavabaduse kattevarjus vaenuliku mõjutustegevuse ja propaganda edendamisele," ütles Seaver.

Eesti riigiametniku sõnad hävitasid sisuliselt Eesti peavoolumeedia esindajate illusioonid ja veendumused, et riigis ei ole tsensuuri ega "soovimatut" meediat.

Sputnik Eesti käsutuses on ka Eesti ametnikele laiali saadetud juhend, milles "soovitatakse tungivalt" mitte anda "Venemaa propagandaagentuurile" Sputnik kommentaare ega intervjuusid.

Margarita Simonjani kommentaar

RIA Rossija Segodnja, Sputniku ja RT peatoimetaja Margarita Simonjan kommenteeris Eesti valitsuskommunikatsiooni direktori Urmas Seaveri ülestunnistust: "Tuleb välja, et neil on isegi selleteemaline käsiraamat olemas. Ta motiveerib seda sellega, et nad ei pea Rossija Segodnjat meediaks," kirjutas Simonjan oma Facebooki lehel.

Ta soovitas Eesti ametivõimudele irooniliselt "sõnavabaduse" täielikuks võidukäiguks jagada riigis soovimatutele ajakirjanikele välja vastavad embleemid üleriietele kinnitamiseks:

"Lõpliku sõnavabaduse saavutamiseks on Eesti ametivõimudel jäänud veel vaid otsustada, kes "vale" meedia ajakirjanikele embleeme välja jagama hakkab – kas valitsuskommunikatsiooniosakond või julgeolekuteenistus."

Kui see ei pole tsensuur, siis mis see on?

Sputnik Eesti palus Eesti riigiasutuste ametlikku poliitikat kommenteerida Eesti inimõiguste aktivist Mstislav Russakovil.

"Seda, kui mõningaid väljaandeid peetakse vastuvõetavateks, teisi aga mitte, võib nimetada tsensuuri eriliigiks. Kui meie riigis on sõnavabadus, siis ei tohiks selliseid piiranguid muidugi olla. Peaks olema konkurents ja erinevad seisukohad, mitte ainult ametlik," märkis Russakov.

Tema arvates ei saa selliseid raamistikke ja kriteeriume kehtestavat riiki nimetada demokraatlikuks - see oleks juba üks politseiriigi või isegi autoritaarsuse vorme.

Eesti Vabariigi põhiseaduse rikkumine

Inimõigustega tegelev jurist Sergei Seredenko seadis oma kommentaaris portaalile Sputnik Eesti kahtluse alla Eesti riigiametniku väljaöeldud keelukriteeriumide õiguspärasuse.

"Ma ei tea, mis on "pseudokanalid", "propagandaväljaanne ", "vaba meedia", "meediavabadus" ja nii edasi. "Sõnavabadust" ja "trükivabadust" ma tean, "meediavabadust" aga mitte. Ja mul pole seda ka kusagilt uurida, sest meediaseadust Eestis pole," ütles ta.

Simonjan andis hinnangu uutele RT ja Sputniku vastu esitatud süüdistustele >>

Juristi teeb murelikuks, et riigiametnik rikub tahtlikult riigi põhiseadust. "Selle paragrahv 44 ütleb, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Selleks pressikonverentse korraldataksegi. Ja see õigus kuulub igale inimesele Eestis, mitte ainult portaalile Sputnik Eesti," ütles Seredenko.

Seetõttu on jurist veendunud, et riigiametniku omaksvõtt näitab tema hirmu selliste meediakanalite ees nagu Sputnik Eesti. "Peamine, mida Seaver oma lobisemishimus varjata püüab on aga see, et Sputnik Eestiga ei taheta ja temaga kardetakse rääkida," tõdes Seredenko.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kolmapäeval, 23. jaanuaril rääkisid ERR venekeelses telekanalis Andrei Titovi juhtud saates "Kes keda?" Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva ja Postimeehe venekeelse versiooni peatoimetaja Olesja Lagašina propagandast, sõnavabadusest ja meediast Eestis.

Kes keda: Sputnik ja Postimees vastamisi, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Elena Cherysheva ütles, et Sputnik on samasugune professionaalne meedia nagu ülejäänud meediaväljaanded Eestis. Tema sõnul erineb Sputnik teistest Eesti meediaväljaannetest ainult talle avaldatava surve poolest, sest Sputnikul on teistsugune seisukoht kui peavoolumeedial.

"Pangakonto on blokeeritud, mõnede Sputniku töötajatega on kaitsepolitsei pidanud "selgitavaid vestlusi", meid keeldutakse akrediteerimast ja seletatakse seda KaPo survega. Kas selline asi on tänapäeva demokraatlikus riigis võimalik?" kirjeldas Cherysheva tingimusi, millistes Sputnik Eesti peab töötama.

Elena Cherysheva märkis samuti, et Eestis on ametnikel keelatud portaali ajakirjanikega suhelda ja nad ei pääse tihti erinevatele ametlikele üritustele. Nüüd kinnitas tema väiteid Eesti valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver.

165
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Riias pidas politsei Sputnik Latvija peatoimetaja "vestluse" tarvis kinni
Kremlis mõisteti hukka Sputniku ajakirjanike isiklike andmete avaldamine Suurbritannias
Sputnik Eesti juht on üks Venemaa meedialiidritest
Maria Zahharova rääkis, milleks loodi Sputnik
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega