Tallinn tõstab noorsootöötajate palka, illustreeriv foto

Tallinn tõstab noorsootöötajate palka

91
Jaanuarist 2019 tõuseb Tallinna noortekeskuste noorsootöötajate palga alammäär 11% ehk seniselt 900 eurolt 1000 euroni kuus. Suureneb ka noortekeskuse juhataja töötasu alammäär 971 eurolt 1155 eurole.

TALLINN, 25. jaanuar — Sputnik. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on erialase kõrghariduse ja noorsootöötaja kutset omavate noorsootöötajate arv Tallinna noortekeskustes tõusmas ning linnale on oluline, et noortega tegeleksid pädevad noorsootöötajad, kes on hästi koolitatud, motiveeritud ja pühendunud oma ala professionaalid. Selle säilitamiseks tuleb tagada neile ka kõrgem töötasu, teatab Tallinna linnavalitsus.

Päästeameti juht: läbi aastate kõige suurem palgatõus >>

"Kvaliteetse noorsootöö teenuse üheks olulisemaks tingimuseks on motiveeritud ja professionaalsed noorsootöötajad ning seetõttu on oluline tõsta meie noorsootöötajate palga alammäära samas tempos teiste võrreldavat tööd tegevate kõrgharidusega spetsialistidega, et suudaksime säilitada heal tasemel teenuse ning tööjõudu hoida," selgitas Belobrovtsev.

Noorsootöötajate palkade alammäära tõus kajastub juba noorsootöötajate jaanuarikuu palgas. Tallinnas on linna noorsootöötajate töötasu alammäärad ühtsetel alustel reguleeritud 2013. aastast alates ning töötasu on sellest ajast peale pidevalt kasvanud.

Töötasu alammäära tõstmiseks vajalikud vahendid on kavandatud Tallinna linna 2019. aasta eelarvesse, mis võimaldab suurendada noorsootöötaja töötasu alammääraa 900 eurolt 1000 eurole ning noortekeskuse juhataja töötasu alammäär 971 eurolt 1155 eurole.

Tallinnas tegutseb kümme noortekeskust, mida juhivad linnaosade valitsused. Teenust osutatakse linnaosade valitsuste hallatavates asutustes.

Noortekeskused soodustavad mitteformaalset õpet ja lähtuvad oma töös avatud noorsootöö põhimõtetest eesmärgiga pakkuda lastele ja noortele vabatahtlikkuse alusel tegevustes osalemise võimalusi, toetamaks nende aktiivsust ja toimetulekut ühiskonnaelus.

Iga viies Eesti töötaja teeb tasuta ületunde >>

Noortekeskused korraldavad noortele üritusi, programme, projekte, laagreid ja palju muud. Keskuse külastamine on kõigile tasuta ning oodatud on lapsed ja noored vanuses 7–26 aastat.

Tallinna noortekeskustes on kokku 35,5 noorsootöötaja ametikohta ning viis noortekeskuse juhataja ametikohta.

Haridus- ja teadusministeerium lubas tõsta õpetajate miinimumpalga vähemalt 1250 euroni, mis pidi tooma 2019. aastaks kaasa keskmise palga tõusu vähemalt 1500 euroni, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Samas on üldhariduskoolis endiselt probleemiks osakoormusega õpetajate suur osakaal, millele peaks leevendust tooma koolivõrgu jätkuv korrastamine.

HTM-i esitatud andmete kohasel oli õppeaasta eel Eestis 533 üldhariduskooli. Neist 159 on põhikooliosaga või niiöelda puhtad keskkoolid või gümnaasiumid ja 15 on täiskasvanute gümnaasiumid.

Väikeseid ehk alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmeid oli eelmise õppeaasta seisuga 74 ja alla 50 õpilasega 43. Väga väikeseid ehk alla 30 õpilasega põhikoole oli 18. Alla 30 õpilasega 1-6-klassilisi koole oli 31.

Minister Mailis Reps pidas Stanfordi Ülikoolis avaliku loengu, mis keskendus tuleviku haridusele ja oskustele. Eesti hariduse edulugu pälvis Stanfordi ülikoolis palju vastukaja ning loengul osalenud publiku sõnul on teistel riikidel Eestilt palju õppida, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti kuu keskel.

91
Tagid:
noored, palk, noorsootöö, haridus
Samal teemal
Soomes kasvavad palgad ülikiiresti
Kas ja kus palgad avalikustada? Kes avalikustab?
Inimõiguste aastakonverents: palgad tuleb muuta läbipaistvateks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega