Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov

Sakkov soovitab võtta riigikaitselaenu

42
(Uuendatud 14:55 10.01.2019)
Eesti peaks võtma riigikaitselaenu, et arendada esmajoones välja puuduv keskmaa õhutõrje võimekus, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. "Olen oma varasema kaitseministeeriumis töötatud 18 aastaga näinud, kuidas käib kaitseplaneerimise protsess ja ma ei näe, et me saame praeguse baasrahastuse juures midagi põhimõtteliselt uut arendada ilma, et me olemasolevast midagi olulist maha tõmbaks. Meil on vaja lisarahastust riigikaitsele, sest meie idapiiri taga on ähvardav sõjaline oht, kes on esitanud väljakutse Läänemaailmale. Ja meie oleme selle eesliinil," rääkis Sakkov Vikerraadio saates "Reporteritund", vahendab ERR.

Iga neljas Eesti inimene sooviks kärpimist riigikaitse arvelt >>

Sakkovi sõnul on Eesti kaitseväe võimete osas olulisi puudujääke, eriti õhutõrjes. Kuidas uut raha riigikaitsesse tuua, pakkus Sakkov välja riigikaitse laenu idee.

NATO
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Uudisteportaal Sputnik Eesti edastas varem, et NATO Euroopa liikmesriigid kohustusid USA survel 2017. aasta mai tippkohtumisel Brüsselis koostama iga-aastased rahvuslikud plaanid, millest nähtuks, kuidas nad kavatsevad oma eelarveeraldisi riigikaitsele suurendada.

Kantar Emori küsitluse järgi ei sooviks enamik eestlasi kaitsekulutusi suurendada ning meil elab arvestatav hulk inimesi, kes sooviks riigikaitset hoopis kärpida, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Kantar Emori küsitlus näitab, et eestlastest toetaks kaitsekulude suurendamist neljandik küsitletutest, muust rahvusest inimestest vaid kaks protsenti. Kokku arvestades tähendab see, et kaitsekulutuste suurendamist toetab viiendik meie elanikest.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ütles, et Kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on ilus number, aga protsendiga sa ei osta ühtegi püssi ega raketti.

"Me ei ela enam sellises maailmas nagu kümme aastat tagasi, kus kaks protsenti SKTst oli see, mille üle rõõmu tunda," rõhutas ta vajadust kaitsekulutuste tõstmise järele.

Eesti osaleb Euroopa "tapjaroboti" arendamises >>

Eesti ettevõtjad võivad toota sõjarelvi

Riigikogu võttis vastu relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mis võimaldab Eesti ettevõtjatel hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti suvel.

Kaitseministeerium toetab ligi poole miljoni euroga seitset tänavusest kaitsetööstuse arendusprojektide konkursist osa võtnud relvastuse ja lõhkeainete arendustega tegelevat Eesti ettevõtet.

Kaitseminister Jüri Luik tõdes, et meede on osa Kaitseministeeriumi soovist arendada relvastuse ja laskemoona tootmist Eestis.

"Võimaluse selliseks tootmiseks annab oluline tänavu 1. juulil jõustunud relvaseaduse muudatus, mis võimaldas esmakordselt Eesti kaitsetööstusettevõtetel käidelda sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona," ütles Luik.

Eesti Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu sügisel.

Eesti ei ole suuteline rakette ega kuulipildujaid tootma, küll aga valmistama sõdurisaabastele suurepäraseid paelu, sõjaväelastele mõeldud arvutiprogramme, miiniotsijaid ja väikesi robotsüsteeme. Riik peaks Euroopa kaitsefondi vahendite kaasamiseks kasutama oma intellektuaalset potentsiaali, kirjutas uuditseportaali Sputnik Eesti autor mai lõpus.

42
Tagid:
laen, riigikaitse, Kaitseinvesteeringute Keskus
Samal teemal
Eestisse võidakse rajada relvatehaseid
Ratas: riigikaitse on palju laiem kui üksnes sõjaline kaitse
Kaitseministeerium käivitab riigikaitse meediaportaali