Riik pakub taas tasuta tööalaseid koolitusi, illustreeriv foto

Riik pakub taas tasuta tööalaseid koolitusi

68
(Uuendatud 12:31 09.01.2019)
Haridus- ja Teadusministeeriumis valmis uus täienduskoolituse riiklik koolitustellimus 2019. aastaks, mis toob ligi 11 000 inimeseni 836 tasuta kursust 20 valdkonnas.

TALLINN, 9. jaanuar — Sputnik. Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on ligi kümme aasta jooksul pakutud tasuta kursused aidanud kaasa inimeste paremale teadlikkusele õppimisvõimalustest ning suurendanud valmisolekut õppida, edastas ministeerium.

Tasuta tööalaseid koolitusi on pakutud alates 2009. aastast kokku 86 000 inimesele.

"Riiklikult rahastatud kursused on populaarsed, mis tõestab, et inimesed tajuvad vajadust enesetäiendamiseks ning pakutavad koolitused on vajalikud. 2015. aastal käivitatud Eesti tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA on näidanud, et töömaailm on pidevas muutuses ning tulevikuoskused erinevad tänastest, mistõttu on järjepidev enesetäiendamine oluline" lisas Haidak.

Täienduskoolitused arvudes: populaarsemad olid isikuarengu, juhtimis- ja keelekoolitused >>

Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti ning on suunatud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist. Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele hoolimata inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest.

Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus, kuna statistiliselt see sihtrühm osaleb elukestvas õppes kõige vähem.

Pakutavad kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest. Koolitustellimuse kujundamisel arvestatakse Eestis tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA raames valminud raportite soovitustega.

Ministeerium kutsub tunnustama õpihimulisi täiskasvanuid >>

Kursuste pikkus on 20-160 akadeemilist tundi, millele võib lisanduda iseseisev töö. HTMi rahastavate kursuste puhul on tegemist tööalaste kursustega, üldharivaid või hobikoolitusi ei pakuta.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine" kaudu.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta on leitav koolide veebilehtedelt või siit.

Haridus- ja Teadusministeerium koondas täienduskoolituste andmed esmakordselt kogu kalendriaasta kohta ning leidis, et juba ligi 40 protsenti täiskasvanud elanikest osaleb täiendkoolitustel, vahendas udusteportaal Sputnik Eesti möödunud aasta lõpus.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et täienduskoolitustel osalemine peab arenevas ühiskonnas saama loomulikuks elu osaks: "Nii Eesti majandus kui ka tehnoloogia arenevadkiiresti ning see seab meie inimeste kvalifikatsioonile pidevalt uusi nõudmisi. Enese täiendamiseks peavad olema tagatud kvaliteetsed ja paindlikud õppimisvõimalused."

Töötukassa panustab 11 miljonit eurot keeleõppesse, illustreeriv foto
© Sputnik / Кирилл Каллиников

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud 952 asutust. Neist 904 täitsid seadusest tulenevaid majandustegevusega kaasnevaid kohustusi ning on jätkuvalt registris.

Lõppenud aastal kasvas Eestis lühiajalise registreeritud töötajate arv võrreldes tunamulluse aastaga üle 2,6 korra pea 20 000 inimeseni, suure osa nendest moodustasid ukrainlased, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on Eestis praegu kohalikest ehitajatest nii suur puudus, et ilma tuhandete võõrtöölisteta oleks nii hinnad kui valmimistähtajad täiesti kontrolli alt väljas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

68
Tagid:
koolitus, Haridus- ja teadusministeerium, haridus, töö
Samal teemal
Oma oskuste hindamiseks
Kutsehariduse uus rahastamismudel toob raha juurde
EL kutsehariduse juhid kohtuvad Tallinnas
Algab Euroopa kutseoskuste nädal
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega