Peaminister Jüri Ratas kasutab reeglina välisvisiitideks liinilende

Peaminister kasutab reeglina välisvisiitideks liinilende

71
BNS kajastas peaminister Ratase visiite, mis ta tegi 2018. aastal tellimuslendudega ja nende maksumuse ning visiidi eesmärgi nagu selle edastas valitsuse pressiteenistus. Kokku tegi Ratas eelmise aasta jooksul 40 ametlikku välisvisiiti.

TALLINN, 5. jaanuar — Sputnik. Vastavalt Euroopa Liidu tavale kaetakse ülemkogudel ja tippkohtumistel käimise kulud EL-i eelarvest, seega tasus Eesti riik ainult kahel korral peaministri ja tema saatjaskonna tellimuslennuga tehtud reisikulud, vahendas Pealinn viitega BNS-le. 

Ratas: parlamendivalimiste eel valetatakse rahvale >>

"Tellimuslende kasutas peaminister Jüri Ratas eelmisel aastal üheksal korral, neist seitse olid seotud Euroopa Liidu tippkohtumistega. Kogukulu oli 206 775 eurot, millest 153 900 hüvitab Eestile Euroopa Liidu Nõukogu ja 52 875 eurot tuli peaministri büroo eelarvest," ütles peaministri pressiesindaja Karin Kangro BNS-ile.

"Tellimuslende kasutatakse erandkorras ning need moodustavad väiksema osa peaministri kõikidest välisvisiitidest – reeglina kasutab peaminister liinilende," rõhutas Kangro.

Näitena tõi ta 17. veebruari, kui eralendude kasutamine võimaldas Ratasel osaleda ühe päeva jooksul kahel EV100-ga seotud üritusel: pidada kõne Turu Ülikoolis EV100 aktusel ning osaleda Stockholmi raekojas Rootsi eestlaste EV100 pidulikul üritusel.

BNS kajastas peaminister Ratase visiite, mis ta tegi 2018. aastal tellimuslendudega ja nende maksumuse ning visiidi eesmärgi nagu selle edastas valitsuse pressiteenistus. 

17.-18. veebruar Tallinn-Turu-Stockholm-Tallinn

EV100 üritused ja peaministri kohtumised. Maksumus 17 875 eurot. Kulud kaeti peaministri büroo eelarvest.

22.-23. veebruar Tallinn-Brüssel-Tallinn

Mitteametlik Euroopa Ülemkogu. Maksumus 22 400 eurot. Kulud hüvitab Euroopa Liidu Nõukogu.

22.-23. märts Tallinn-Brüssel-Tallinn

Euroopa Ülemkogu. Maksumus 20 300 eurot. Kulud hüvitab Euroopa Liidu Nõukogu.

16.-17. mai Tallinn-Sofia-Tallinn

EL-i ja Lääne-Balkani tippkohtumine. Maksumus 22 700 eurot. Kulud hüvitab Euroopa Liidu Nõukogu.

27.-29. juuni Tallinn-Brüssel-Tallinn

Euroopa Ülemkogu. Maksumus 25 800 eurot. Kulud hüvitab Euroopa Liidu Nõukogu.

17.-19. oktoober Tallinn-Brüssel-Tallinn

Euroopa Ülemkogu ning Aasia-Euroopa kohtumine. Maksumus 21 700. Kulud hüvitab Euroopa Liidu Nõukogu.

4.-6. november Tallinn-Astana-Tallinn

Peaministri visiit Kasahstani koos äridelegatsiooniga. Maksumus 35 000. Kulud kaeti peaministri büroo eelarvest.

25. november Tallinn-Brüssel-Tallinn

Erakorraline Euroopa Ülemkogu. Maksumus 19 700. Kulud hüvitab Euroopa Liidu Nõukogu.

13.-14. detsember Tallinn-Brüssel-Tallinn

Euroopa Ülemkogu. Maksumus 21 300. Kulud hüvitab Euroopa Liidu Nõukogu.

"Kui 2017. aastal oli peaministril rohkelt välisvisiite seoses Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega, siis lõppenud aastal mõjutasid külastuste graafikut mitmel pool maailmas toimunud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva üritused ning ka arvukad kutsed. Tavapäraselt oli hulk visiite ka mullu seotud Euroopa Liidu kohtumistega," ütles Kangro.

EV100 juubeliperiood algas 2017. aasta 16. aprillil selle sündmuse meenutamisega ning kestab 2. veebruarini 2020, mil möödub 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

71
Tagid:
Eesti Vabariigi 100. aastapäev, poliitika, lend, välisvisiit, Jüri Ratas
Samal teemal
Ratas arutas Bill Gatesiga Aafrika arengu toetamist
Ratas tutvustab Kasahstanis Eesti e-riiki
Ratas tervitas Norras toimuvaid NATO suurõppust
Ratas: austan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega