President Kersti Kaljulaid tähistab sünnipäeva

President Kersti Kaljulaid tähistab sünnipäeva

64
(Uuendatud 09:45 30.12.2018)
30. detsembril tähistab oma sünnipäeva Eesti esimene naispresident Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. President Kersti Kaljulaid on sündinud 30. detsembril aastal 1969 Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikoolis 1992. aastal loodusteaduskonna geneetika erialal ning 2001. aastal majandusteaduskonna magistrantuuri, vahendas, vahendas Sputnik Eesti.

Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka >>

Kaljulaid valiti presidendiks riigikogus 3. oktoobril toimunud valimistel, kus tema poolt hääletas 81 saadikut. Vabariigi presidendiks valitud Kersti Kaljulaid asus ametisse 10. oktoobril, vahetades sellel kohal välja Toomas Hendrik Ilvese.

© Ruptly
President Kersti Kaljulaid asub ametisse

President Kersti Kaljulaid sai mullu esimese eestlasena majandusajakirja Forbes saja mõjukaima naise nimekirja. Ta oli nimekirjas 78. kohal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Kaljulaid juhib vaikset digirevolutsiooni väikeses Eestis, kus ta on ka esimene naispresident," kirjutas Forbes.

Politoloog: tuumaelektrijaama plahvatuse üle naljategemine pole presidendi vääriline >>

Kersti Kaljulaid andis ametivande ja asus Eesti presidendi ametikohale 10. oktoobril 2016. Sputnik Eesti uuris pealinna tänavail inimeste suhtumist Kersti Kaljulaidi peale tema kaht aastat riigipeana.

© Sputnik
Inimeste suhtumine Kersti Kaljulaidi peale tema kaht aastat riigipeana

Selgus, et eestlased hindavad riigi esimese naispresidendi tegevust erinevalt, kuid enamus suhtub Kaljulaidi paremini kui tema eelkäijasse — Toomas Hendrik Ilvesesse — kes oli vabariigi presidendiks aastail 2006-2016.

President kohtus Kadriorus Kaja Kallasega >>

Enamik vastanutest leiab ka, et presidenti peaks valima rahvas, mitte valimiskogu. 

Aastatel 1994-1999 töötas Kaljulaid erinevates Eesti ettevõtetes: algul telefonikeskjaamade müügijuhina Eesti Telefonis, hiljem Hoiupank Marketsis ja Hansapank Marketsis ning investeerimispanganduses Associate.

Kuidas eestlased Kersti Kaljulaidi presidendina hindavad
© Sputnik / Денис Пастухов, Владимир Новиков

Aastatel 1999-2002 oli Kaljulaid peaminister Mart Laari majandusnõunik. Tema tööülesannete hulka kuulus peaministri büroo koostöö korraldamine Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suuremate eelarvetega ministeeriumitega, samuti suhete koordineerimine Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude finantsasutustega.

Kaljulaid osales koos rahandusministri ja sotsiaalministriga pensionireformi ettevalmistamisel ning nõustas peaministrit iga-aastastel ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.

Aastatel 2002-2004 oli Kaljulaid Eesti Energia Iru Elektrijaama finantsdirektor ja direktor. 2004-2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja Liige.

Aastatel 2004-2006 korraldas Kaljulaid Euroopa Liidu eelarve teadus-arendustegevuse vahendite finantsauditit, 2007-2010 vastutas ta struktuuripoliitikate auditi eest ning aastatel 2004-2007 oli ta Euroopa Liidu Galileo projekti audiitor.

Kaljulaid: presidendi otsevalimine pole Eestis päevakorral >>

Aastatel 2010-2016 koordineeris Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja aastaaruande ja kinnitava avalduse koostamist. Aastatel 2005-2007 kuulus ta Europoli auditikomiteesse, olles selle komitee esimees 2007. aastal.

Aastatel 2006-2008 oli Kaljulaid Kontrollikoja haldusasjade komitee esimees ning aastatel 2010-2014 vastutas ta Kontrollikoja aastaaruande metoodika ja aastaaruande koostamise eest. 2016. aastal töötas põllumajandusauditi vallas.

XII noorte laulu- ja tantsupidu
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lisaks on Kaljulaid olnud Eesti Geenivaramu Nõukogu liige varamu asutamisest kuni aastani 2002, Tartu Ülikooli kuratooriumi liige aastatel 2009-2011 ning Tartu Ülikooli nõukogu esimees alates 2012. aastast.

Kaljulaid on olnud Kuku raadio Keskpäevatunni saate kaasautor 2002-2004 ja Kuku raadio Eurominutite toimetaja 2007-2016. Kersti Kaljulaid on abielus ja tal on neli last.

Kersti Kaljulaid on Eesti taasiseseisvumise ajaloo kõige varakam president. 2016. aasta andmete kohaselt on riigipea vara väärtus üle ühe miljoni euro.

64
Tagid:
poliitika, sünnipäev, president, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
President Kaljulaid: Kas robotiga tohib teha asju, mida päris inimesega teha ei tohiks
Kaljulaid: tänu kaitseväele saame öösel rahulikult magada
Kaljulaid teatas sõja puhkemisest Euroopas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega