Linnajuhid kaaluvad aastavahetuse ilutulestikust loobumist, illustreeriv foto

Linnajuhid kaaluvad aastavahetuse ilutulestikust loobumist

102
(Uuendatud 08:52 30.12.2018)
Traditsiooniliselt lennutavad Eesti linnad aastavahetusel õhku kümneid tuhandeid eurosid, ainuüksi Tallinnas Vabaduse väljakul toimuv ilutulestiku vaatemäng maksab 14 000 eurot.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Järjest rohkem on maailmas linnu, kes otsustavad aastavahetuse traditsioonilise ilutulestiku asendada vähem õhku saastava ja müravaba laseršõuga, kirjutas ERR. Sel aastal teeb esimese Soome linnana nii Espoo.

"Ma arvan, et see idee on kaalumist väärt, sest ilutulestik ei ole Eesti hümn, mis on aastavahetusel kivisse raiutud Eesti rahva jaoks. Mina tahaks sellel teemal arutada pärast valimisi," ütles Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Tartu ja Pärnu linnavalitsused on pealinnaga sama meelt kinnitades, et tulevikus ei välistata ilutulestiku asendamist mõne teise valguslahenduse või laseršõuga.

Loomakaitsjad: Hoiame aastavahetusel lemmikloomad toas!>>

Espoo linn on Soomes juba ilutulestikest loobunud ning korraldab selle asemel 2019. aasta vastuvõtmiseks laser-show, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Espoo linna info kohaselt on tegemist säästvat arengut toetava omavalitsusega ja raketid ei kuulu selle juurde. Nüüd ongi võimalus Espoo kiriku juures pargis jälgida laservaatemängu.

Laser-show. Illustreeriv foto
© Sputnik / Игорь Онучин

Järgnevalt tahab Espoo eeskuju järgida Turu linn. Helsingis on vähemalt üks pood teatanud, et ei müü aastavahetuse ilutulestikke.

Vastavalt seadusele tohivad inimesed Soomes lasta ilutulestikku aastavahetusel kella 18-st õhtul kuni kella 02-ni uue aasta hommikul.

Norras on ilutulestike müük eraisikutele juba aastaid keelatud ja alates järgmisest aastast on vaja Rootsis eriluba ilutulestike ostmiseks.

Soomlased on algatanud ilutulestike keelamiseks rahvaalgatuse ja seda toetavad eriti arstid, kes peavad igal aastal tegelema tulestike põhjustatud haavade lappimisega. Igal aastal saab seoses ilutulestikega silmakahjustuse Soomes ligi 30 inimest.

Praeguseks on rahvaalgatus kogunud juba 40 000 allkirja ning seaduseelnõu algatamiseks on vaja kokku saada 50 000 allkirja.

Pühade ajal suureneb hulkuvate loomade arv >>

Viimati piirati ilutulestike müüki Soomes 10 aastat tagasi, kui müük keelati lastele ja kasutamiseks on nõutavad kaitseprillid. Ilutulestiku kasutamise aega piirati 4 tunni võrra.

Need sammud on aidanud vigastusi vähendada, aga mitte täielikult. Ilutulestikega tegelemine tahetakse usaldada spetsialistidele, kuna nendega pole veel ühtegi õnnetust juhtunud.

Lisaks inimestele on ilutulestikud ohtlikud loomadele, kuna tekkiv müra kahjustab loomade närvisüsteemi. Veterinaarkliinikud soovitavad ilutulestike laskjatel mõelda loomade, eriti hobuste peale, kes sellist paugutamist ei talu.

Statistikaameti andmetel imporditi 2016. aastal Eestisse 1 miljoni euro eest ilutulestikutooteid. Nende peamine sissetoomise aeg on aasta viimane kvartal ja päritoluriik Hiina, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

2016. aastal tuli 92% kogu imporditud ilutulestikust Hiinast, viis aastat varem 100%. Viimastel aastatel on kaupa toodud ka Saksamaalt (5%) ja Itaaliast (2%).

2016. aasta toodi koguseliselt Eestisse 408 tonni ilutulestikutooteid. Hiinast sisse toodava ilutulestiku kilo hind on läbi aegade olnud ca 2 eurot ja Euroopast toodul ligi 30 eurot. Ilutulestikutoodete peamine sissetoomise periood on II poolaasta ja enim just aasta viimane kvartal.

Õnnetuste vältimiseks pürotehnika kasutamisel uusaastaööl tutvustas Sputnik Eesti, kuidas õigesti ja ohutult ilutulestikku teha. 

Pürotehnika kasutamise reeglitesse ei tohi suhtuda hooletult — isegi süütuna tunduv säraküünal võib põhjustada tõsiseid põletusi.

102
Tagid:
Eesti, ühiskond, ilutulestik, aastavahetus
Samal teemal
ArMI 2018: viimased etteasted ja ilutulestik
Jäta lemmikloom ilutulestiku ajaks tuppa
Valgusfestivali lõpetab Tallinna Kadrioru pargis uhke ilutulestik
Ilutulestiku ajal tasub lemmikloomale siseruumides seltsiks olla
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega