Госконтролер Эстонии Янар Хольм

Riigikontroll tähistab oma 100. aastapäeva

32
(Uuendatud 18:58 27.12.2018)
27. detsembril 1918, Vabadussõja 30. päeval otsustas Eesti kõrgeim võimuorgan Ajutine Maanõukogu luua Riigikontrolli, mille esimeseks ülesandeks sai tagada sõdiva noore riigi majapidamisarvestuses mingigi süsteemsus ja kord ning hoolitseda selle eest, et valitsevas kaoses kõike laiali ei tassitaks.

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Maanõukogu kogunes Toompea lossi valges saalis kell 16, et arutada olukorda rindel, üleskutset moodustada Soomes Eesti toetuseks sõjasalgad, Asutava Kogu valimiste edasilükkamist jm. Koosolekut juhatas maanõukogu esimees Ado Birk, seal osales 33 maanõunikku, seisab Riigikontrolli kodulehel.

Kohalike lehtede kasutamine võimulolijate poliitilistes erahuvides on jätkuvalt probleem >>

Koosoleku päevakorra neljandaks punktiks oli "riigikontrolli loomise küsimus". Selleni jõuti alles umbes kell 20.30. Maanõukogu protokolli fikseeriti lühidalt: "Esimees A.[do] Birk kõneleb riigi kontrolli sisseseadmise vajadusest ja paneb ette riigikontrolööri nimetamist anda sama kogu kätte, kes peaministri nimetas. Peaminister K.[onstantin] Päts näitab ära, kui tarvilik kontroll on. Iga ministeerium tarvitseb kontrolli. Soovitab tingimata kontrolli sisseseada. Selle ettepaneku poolt kõik."

Politsei tähistas oma sajandat juubelit
© Sputnik / Владимир Новиков

6. jaanuaril 1919 kinnitas Maanõukogu vanematenõukogu Eesti Vabariigi esimeseks riigikontrolöriks majandustegelasest sotsiaaldemokraadi Aleksander Oinase. Jaanuari lõpus hakkas tööle esimene osakond, mis olukorda arvestades oli sõjaväeosakond. Veebruaris lisandusid rahaasutuste osakond, teedeosakond ning majandusosakond.

Riigikontrolör Janar Holm viitas Riigikontrolli 100. aastapäeva puhul Eesti kõrgeima auditiasutuse töötajatele tehtud pöördumises riigikontrolör Aleksander Oinase sõnastatud Riigikontrolli töö kümnele põhimõttele, mis sobivad väga hästi ka tänasesse päeva.

"Meenutan neist põhimõtetest täna kaht, mille järgimine aitab meid üha keerulisemaks muutuvas maailmas oma tööd hästi teha. Esimene põhimõte: "Ära pea ennast eksimatuks ja kõikteadjaks. Ära otsusta küsimusi, mida sina küllalt põhjalikult ei tunne." Ja teine põhimõte: "Mõttevahetuses ära raiu huupi ega kivine oma seisukohtadele, vaid nii vastase kui ka enese avaldusi kasuta ainult tõe otsimiseks," tsiteeris Holm.

100 aastat Eesti Vabariiki >>

Holm nentis, et on ka palju muid Riigikontrolli dokumente, mis on saja aasta tagusest ajast ja kõlavad ka tänases päevas aktuaalselt. Riigikontrolli ajaloo esimeses tegevusaruandes 1919. aasta kevadest on järgmised read: "Kõiges kontrolli tegewuses on alati kaks momenti: worm ja sisu. 

Kui Wenemaa üleüldistes kontrolli seadustes ja tegewuses enam wormi kui sisulise külje peale rõhutati ja sõjalise kontrolli tegewuses nii mõnelgi alal kontrollile ära on keelatud asjade sisusse tungida (näituseks tehnika alal), siis tuli ka meie sõjawäe kontrolli alguses seletusi ja wäikseid arusaamatusi mõnede sõjawäe asutustega, kus toetades senini muutmata Wene seaduste peale arwati, et ka meil asjade sisusse tungimine üleliigne ja soowimata on.

Kuid tuli ka wastupidiseid arusaamatusi ette. Oli asutusi ja nende juhtisid, kes arwamisel olid, et nüüd, kui demokraatiline riigi kord maksmas, üleliigne on üleüldse mitmesuguseid wormi nõudeid täita. [---] Tuleb selgusele jõuda ja teistele selgeks teha, kui palju üks ehk teine wormi täitmine tsaariaegne jäänus, ja kui palju see eluline tarwidus, ilma milleta läbi ei saa."

Riigikontrolör Holm nentis, et "vajadus hoolikalt igas asjas leida tasakaalupunkt vormi ja sisu vahel on meie ees ka täna. Et ära tunda, mis on eluline vajadus ja mis mitte. Ja teha endale selgeks sisu."

Holmi tänas Riigikontrolli 100. aastapäeval kõiki, kes aastakümnete jooksul on Riigikontrollis Eesti riigi hea halduse ning maksumaksja raha mõistliku kasutamise nimel tööd teinud. "Mälestame täna neid, keda enam meie hulgas ei ole, neid, kes tapeti kodumaal või võõrsil. Sellepärast, et nad olid olnud ustavad Eesti Vabariigile."

Riigikontroll: Eesti ei pea lootma välisabile >>

1940. aastal Riigikontrolli tegevus katkes Nõukogude okupatsiooni tõttu, Riigikontrolli töö taastati 1990. aastal.

Riigikontrolör Janar Holm soovis oma pöördumises, et praegused kõrgeima auditiasutuse töötajad oleksid nende maanõunike ootuste väärilised, kes 27. detsembril 1918 ehk täna sada aastat tagasi otsustasid, et Eesti riik vajab sellist asutust nagu Riigikontroll.

"On au koos teiega Eesti Vabariiki teenida," seisab riigikontrolör Holmi pöördumises kolleegidele.

100 aastat Eesti Vabariiki

Vabariigi 100. sünnipäeva tähistati vastuvõtu ja kontserdiga Eesti Rahva Muuseumis, kuhu oli palutud ligi 1500 külalist Eestist ja välismaalt.

Vabariigi sünnipäeva hommik algas riigilipu piduliku heiskamisega Pika Hermanni torni. Lipp tõusis hümni saatel kell 7.33, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul rivistus Vabaduse väljakule 1100 paraadil osalejat ja ligi sada ühikut tehnikat. Paraadi võttis vastu president Kersti Kaljulaid, juhatas kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

EV100 juubeliperiood algas 2017. aasta 16. aprillil selle sündmuse meenutamisega ning kestab 2. veebruarini 2020, mil möödub 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

32
Tagid:
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, poliitika, 100.aastat, juubel, riigikontroll
Samal teemal
Riigikontroll: lennundusettevõtete arendamisel tegi valitsus otsused kiirustades
Riigikontroll: kui suur rahaline kohustus riigile võetakse?
Riigikontroll hoiatab: PPA tulevikku ohustab töötajate vähenemine
Riigikontroll: omavalitsused ei suuda teenuste osutamiseks vajalikku taristut korrastada
Riigikontroll: riigieelarve on isegi riigikogulastele arusaamatu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega