Архиепископ Эстонской евангелическо-лютеранской церкви Урмас Вийльма

Viilma rõhutas jõulujutluses ühtehoidmise vajadust

35
(Uuendatud 23:25 24.12.2018)
Kõneledes seekordsest jõuluõhtust avaldas peapiiskop Urmas Viilma lootust, et see püha öö tähendaks kõigi jaoks turvalisi, armastust ja hoolimist tulvil hetki koos inimestega, kes on meile kõige armsamad.

TALLINN, 24. detsember — Sputnik. Juba kolmekümnendat aastat järjest teleülekande kaudu kogu rahvani jõudval jõuluõhu jumalateenistusel, mis seekord toimus Rakvere Kolmainu kirikust, keskendus EELK peapiiskop Urmas Viilma oma jutluses Jõuluevangeeliumi sõnadele: "Maarja tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime", edastas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK).

Tallinna ühistransport pühade ajal >>

Peapiiskop juhtis tähelepanu eesti keele kasutusele igapäevaelus ja huvitavale tõsiasjale, et Eestis jõuavad lapsed lasteaias esmalt just sõimerühma, mis mõeldud kõige pisemate päevaseks hoidmiseks.

Провозглашение Рождественского мира
© Sputnik / Илона Устинова

"Üsna sõimega sarnane on oma väljanägemiselt ja kujult ka vastsündinute asemena kasutatav häll," nentis Viilma ning tuletas meelde, et Rakveres oma koolipõlveaja veetnud helilooja Arvo Pärdi loomingus on kaks hällilaulu. Üks neist – Jõulu hällilaul – on kirjutatud just Jõuluevangeeliumi ühele salmile. 

"Kas Jõuluevangeelium polegi unelauluks mitte kõige sobivam, kui mõtleme nende sõnade sügavamale tähendusele?" küsis Viilma.

"Kui laename Arvo Pärdilt Virumaa, täpsemalt Jõhvi päritolu lihtsad ja hellitavad-uinutavad Eesti hällilaulu sõnad: "Kuss-kuss kallike, kuss-kuss kallike!", ongi kõik ilus ära öeldud."

"Et karjastele jõuluööl ilmunud inglite sõnum: "Ärge kartke!" ei oleks midagi, mis kõlab küll lihtsa soovitusena, kuid millest juhinduda on inimlikult nii keeruline," ütles Viilma ning lisas:

"Asjatundjad ju teavad meile väita, et hirm on nii mõneski kodus just jõuluööl väga sage külaline. Seda siis, kui keegi, kes peaks kaitsma, hoidma või hellitama, tõstab ähvardavalt hoopis hääle või käe. Või kui sõna sõim saab hoopis negatiivse tähenduse."

"Oleme selle Isa lapsed, kes meie üle varjuliselt oma käe laotab, et hoida ja varjata kõige halva ja ähvardava eest. Samal ajal teame, et isegi oleme samasuguse vanema või abikaasa rollis, kes peab hoidma ja varjama neid, kes meie hoole alla on usaldatud – kellest meie hoolime ja keda armastame," rõhutas Viilma.

Peapiiskop kõneles jõuludest kui perepühadest selle sõna kõige kaunimas tähenduses. Pere peab hoidma ühte. Nagu klassikalisel jõulukaardil, kus on Joosep isana, Maarja emana, jõululaps Jeesus, lemmikloomi esindavad koduloomad, heade sugulaste ja tuttavate aset täitvad karjased, kaugeid külalisi esindavad idamaa targad.

Kuidas rõõmustada aastavahetusel maailma pruunist katkust päästnud veterane >>

On maid, kus üks koht jõululaual jäetakse tühjaks ootamatu külalise tarvis – inglid saabuvad alati ette teatamata! "Mõelgem, et see pere on meie pere! Et see pere on meie rahvas! Ristirahvas! Eesti rahvas!" ütles Viilma.

Esimene tele- ja raadioülekanne jõuluõhtu jumalateenistuselt toimus 30 aastat tagasi 24. detsembril 1988 Tallinna Piiskoplikust Toomkirikust.

Монеты евро
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tegemist oli esimese jumalateenistuse otseülekandega mitte ainult Eesti Televisioonis, vaid kogu tollases Nõukogude Liidus. Pärast seda on jõuluõhtu jumalateenistuse tele- ja raadiülekandest saanud iga-aastane traditsioon.

Jõulurahu tava ulatub juba 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse ühisaega. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal aastail 1632-1654, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

24. detsembril ehk jõululaupäeva keskpäeval (kell 12), kuulutas Tallinna linnapea Taavi Aas välja jõulurahu, lugedes traditsiooni kohaselt Raekoja aknalt linnarahvale ajaloolise jõulurahusõnumi.

35
Tagid:
jõulud, jumalateenistus, Eesti, Rakvere, EELK, Urmas Viilma
Samal teemal
Loomakaitsjad: inimeste jõuluroad ei sobi koertele
Loomakaitsjad: elus loom ei sobi jõulukingiks
Juubeliaasta jõulud lõpetab üle-eestiline jõulumatk
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega