Торговый центр Виру Кескус

Ligi pooled kontrollitud kauplustest ei vastanud tuleohutusnõuetele

20
Detsembri alguses kontrollis Päästeamet üle Eesti kokku 281 kauplust, millest ligi pooltel oli probleeme tuleohutusnõuete täitmisega. Kokku tuvastati 133 kaubandusasutusel 255 puudust.

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul on kõige enam probleeme evakuatsiooniga seotud nõuete täitmisega, teatab Päästeamet.

"Kui hoonest on vaja kiiresti välja saada ning selles puudub turvavalgustus, mis töötab ka elektrikatkestuse korral ja kui sinna juurde lisada veel mõni lukustatud uks või suitsu täis trepikoda, mida ei saa kasutada, sest tuletõkkeuksi hoitakse lahtises asendis, siis on kurvad tagajärjed ainult aja küsimus," rääkis Tähe.

Kemerovo tragöödia >>

Ta lisas, et hoonest väljapääs võeti seekord erilise tähelepanu alla, et Eestis ei juhtuks sama, mis aasta alguses Venemaal, kus tulekahjus sai hukka 64 inimest.

"Eeldasime, et evakuatsiooninõuete rikkumisi me tuvastame, küll aga lootsime, et neid on kordades vähem. Evakuatsiooninõuete rikkumine ei ole aktsepteeritav ja seekord me enam lihtsalt hoiatamisega ei piirdunud," sõnas Tähe. 

"Kuna karmim lähenemine on andnud häid tulemusi, siis jätkame sellega kindlasti ka järgmisel aastal. Evakuatsiooninõuete rikkumiste suhtes on Päästeametil nulltolerants," lisas Tähe.

Päästeamet algatas käesoleva reidi käigus 28 väärteomenetlust ning pea sama palju tehti ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Puudustega kaubandusasutusi ootab ees ka järelkontroll.

Tuleohutuse seaduse järgi saab ohutu evakuatsiooni takistamise eest juriidilist isikut trahvida kuni 3200 eurot. Sellisteks rikkumisteks on näiteks evakuatsioonipääsude lukustamine või evakuatsioonipääsu ette ja evakuatsiooniteedele esemete/asjade ladustamine.

Olgugi, et pooled kontrollitud ehitistest tuleohutusnõuetest kinni ei pidanud, oli ka neid, kes seda tegid. Eraldi väärivad ära märkimist Tallinnas Peterburi tee Ehituse ABC, kus poe juhataja korraldab kaupluse igapäevaelu alati ohutusest lähtuvalt ning Bauhausi kauplus Lasnamäel, kus teatakse, et ohutus on see, mis hoiab poe töös ja omanike jaoks ära suurema varakahju.

Enamik kontrollitud hoonetest ei vastanud tuleohutusnõuetele >>

Samuti väärib esiletõstmist Maxima poekett, kes saatis kõikidesse poodidesse enne Päästeameti kontrollkäiku sisekontrolli. "Need on vaid mõned näited heas seisukorras olevatest hoonetest, kus seatakse ohutus esmatähtsaks. Meilt suur tänu neile," ütles Tähe.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, lisaks tehakse sellest aastast kontrollkäike reididena kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate.

Päästeamet: pooled kontrollitud haridusasutustest ei vastanud tuleohutusnõuetele, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Tänavu on Päästeamet teinud kokku viis kontrollkäiku, neist kolm kortermajadesse, ühe haridusasutustesse, ühe hoolekandeasutustesse ning selle aasta viimasena kontrollkäik kaubanduskeskustesse.

Kemerovo tragöödia

Tulekahju neljakorruselises kaubanduskeskuses Zimnjaja Višnja Venemaal leidis aset 25. märtsil, vahendas Sputnik Eesti. Tragöödia põhiversioonide seas on süütamine ja elektrilühis.

Kaubanduskeskuse Zimnjaja Višnja hukkunute seas oli 41 last. Põlengu ohvriteks langes 64 inimest ja veel 67 on saanud kannatada. Haiglaravile viidi 14 inimest, sealhulgas kolm last.

Ohvrite arvu poolest on see tulekahju Venemaal üks neljast suurimast saja aasta jooksul asetleidnust kõrvuti tulekahjudega Samaara miilitsajaoskonnas (1999. aastal, 57 ohvrit), Krasnodari krais Kamõševatskaja asula vanadekodus (2007. aastal, 63 ohvrit) ja Permis klubis Hromaja Lošad (2009. aastal, 153 ohvrit).

20
Samal teemal
Päästeamet jagab soovitusi külmadeks öödeks
Eesti Energia, Päästeamet ning Häirekeskus sõlmisid koostööleppe
Päästeamet võtab siseveekogud erilise tähelepanu alla
Päästeamet korraldab kontrollkäigu kaubandusasutustesse
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega