В кабине водителя нового автобуса

Tasuta transport tõmbas külades elu käima

60
(Uuendatud 18:18 16.12.2018)
Maakonnaliinide põhiline mure on hoopis noorte bussijuhtide põud, sest 74% Eesti bussijuhtidest on rohkem kui 51 aastat vanad. Reisijate arv, mis enne kogu aeg langes, on hakanud jõudsalt suurenema.

TALLINN, 16. detsember — Sputnik. Homme peab Tallinna arengu- ja koolituskeskus Kiek in de Kökis foorumit "Viis kuud maakondlikku tasuta ühistransporti", kus omavalitsusjuhid ja asjatundjad arutlevad tasuta ühistranspordi mõjude üle, vahendas Pealinn

"Saaremaal läksid tasuta maakonnaliinid käima ilma suurema kärata ja nüüd on bussisõitjate hulk märgatavalt kasvanud kõigil liinidel," nentis liitvalla transpordinõunik Karl Tiitsov.

A2 või B1: millist kategooriat on bussijuhtidel tegelikult tarvis >>

"Nii otsuse tegemine kui ka käivitamine käisid nii sujuvalt osalt ka sellepärast, et kõik saare pinnal sõitvad liinid ongi maakonnaliinid. Tasulisi linnaliine, mis mõnel pool mujal on asja raskendanud, siin pole," lisas Tiitsov.

Reisijate hulga kasv Tiitsovi kinnitusel jätkub: "Paremaks läheb asi ka seetõttu, et tasuta bussid on kogu ühistranspordi teema jälle päevakorda tõstnud ja teinud sellest asja, mis kogu rahvast nii või teisiti puudutab."

Liinide muutmise ettepankuid on Tiitsovi sõnul tänavu tehtud viis korda rohkem kui eelmisel aastal. "Kui vanasti oli bussis nii lahe, et jätkus koht nii sinule kui ka sinu kotile, siis nüüd enam koti jaoks istekohta ei ole. Linna lähedal on bussides isegi püstiseisjaid," ütles ta.

Juhid tulgu Soomest tagasi

Mõneti on siis Saaremaa tasuta transpordi edulugu võrreldav Tallinnaga, kus on kaks täiesti eri turgu: linnaliinid, mis saarel on kogu saare liinid, ja kaugliinid, mis peavad ühendust mandriga ja töötavad kommertspõhimõtte järgi.

Peamine on saarlaste arvates see, et reisijate arv, mis enne kogu aeg langes, on nüüd hakanud jõudsalt suurenema. Piletitulu kompenseerimise kõrval on riigilt tulnud ka lisaraha liinivõrgu kaasajastamiseks.

"Tähtis on see, et liinid vastavad nüüd rohkem inimeste vajadustele ja ühistransport on jälle kerkinud ühiskonnas oluliseks teemaks," tõdes Tiitsov.

Palk ei ole noorte bussijuhtide jaoks ahvatlev >>

Tegelikult varitseb mitte ainult Saaremaa, vaid kogu Eesti ühistransporti veel üks oht, millele Tiitsov samuti viitas. See on bussijuhtide vananemine ning noorte roolikeerajate täielik põud.

Transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juhatuse esimees Üllar Kallas nägi selles peamist põhjust, mis lähiajal hakkab pidurdama ühistranspordi arengut – kui kiiresti midagi ette ei võeta.

"Võib öelda, et bussijuhte otsitakse praegu juba tikutulega taga," nentis Kallas.

74% Eesti bussijuhtidest on rohkem kui 51 aastat vanad. Alla 31-aastasi on vaevalt 6%. "Väga palju meie bussijuhte on Soome läinud, see tuleneb teadagi töötasust," selgitas Kallas.

"Nõudmised bussijuhile on küllalt suured. Vastutus samuti, aga töötasu sellele kõigele ei vasta ja nii polegi ime, et minnakse kas teisele tööle või Soome, kus bussijuhid teenivad märksa rohkem," lisas ta. 

Tuleb välja, et transpordiettevõtted on üsna raskes olukorras ega saa bussijuhtide palka kuigi palju tõsta. Riigihangetega võidavad kõige odavama pakkumised.

Seepärast viiakse juba hanke tegemisel kõik kulud nii väikeseks kui vähegi võimalik, ja kui hange kätte saadakse, pole enam kusagilt bussijuhi palgaks rohkem raha võtta.

"Saame ka ettevõtetest aru, neil polegi seda lisaraha kusagilt võtta, kui tegu on riigi tellimusega ja tasuta liinidega," lausus Kallas.

Autojuhid nõuavad tuhandeeurost miinimumpalka, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Ettevõtetele küll kompenseeritakse ka töötasu tõusu, kuid kehtiv indekseerimiskord ei võimalda sellegipoolest maksta bussijuhtidele konkurentsivõimelist palka. Odavad riigihanked saadaksegi väikeste palkade ning sõidukite ohutuse arvelt," selgitas ta.

Trikitamine lepingutega

Kui töötasu oleks suurem, tuleksid paljud bussijuhid ka Soomest tagasi, kinnitas Kallas. "Kodumaale naasvad inimesed mõjuks kogu ühiskonnale tervendavalt," selgitas ta. "Pered saaksid jälle kokku ja elu oleks normaalsem."

Ametiühingujuht viitas veel trikile, mida mõned ettevõtted on hakanud palkade tõstmiseks tegema. Nad sõlmivad töölepingute asemel käsunduslepinguid ja töövõtulepinguid, et hoida ära sotsiaalmaksu maksmist.

"See on küll lubamatu," nentis ta. "Nii kaotavad bussijuhid igasugused sotsiaalsed tagatised ja käsunduslepinguid ei tohi seaduse järgi bussijuhtidega üldse sõlmida."

Tänasest rakendub 11 maakonnas tasuta bussiliiklus maakonnaliinidel >>

Ettevõtete vananev bussipark on teine suur probleem. Kallas viitas kontrollimistele, mis panevad tugevasti häirekella lööma.

"Viimati tegid maanteeamet ja politsei ühise reidi ja kontrollisid maakonnaliini busside korrasolekut," rääkis ta. "Igast kümnest bussist ainult kaks vastasid täielikult ohutusnõuetele."

Edaspidi tuleb Kallase sõnul arvestada riigihangete juures kindlasti ka seda, et ettevõtted oleks inimsõbralikumad ja maksaksid juhtidele suuremat tasu. "Seda peaks hangete puhul arvestama," tähendas ta.

Aas: kutsun omavalitsusi tasuta ühistransporti valima >>

"Ja kindlasti tuleks kriitiliselt vaadata ka sõidukite ohutust, et näha, millises seisukorras bussidega meil üldse sõidetakse. Kui ettevõtted jäävad järjest vahele sellega, et bussid ei vasta nõuetele ja neid võetakse kogu aeg liinilt maha, siis on see ikka tõsine probleem."

Transpordi Ametiühingusse kuuluvad bussijuhid saatsid oktoobrikuus tööandjatele, maanteeametile ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile välja teate, et pole nõus tänase palgaga enam tööd jätkama ja on valmis vajadusel oma nõuet toetama aktsioonidega kuni ühistranspordi seiskumiseni välja, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti

Bussijuhid nõuavad läbirääkimistel kuupalga tõstmist 1200 eurole ja muudatusi töö- ja puhkeaja reeglistikus.

Transpordi Ametiühingu koordinaator Aare Kübarsepp ütles pressiteate vahendusel, et kui riik leidis raha tasuta ühistranspordiks ja lisaliinideks, siis peab leidma ka bussijuhtide palkadeks.

Transpordi Ametiühing korraldas juba ka 2016. aastal tagasi Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Viljandis piketid, et juhtida tähelepanu bussijuhtide palganõudele, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Arvestades bussijuhtide katastroofilist nappust pakkus Eesti Autoettevõtete Liit välja idee leevendada nõudeid nende keeleoskusele, kuna eesti keelt praegu nõutaval tasemel valdavaid inimesi ei ole sugugi lihtne leida, kirjutas uudisteportaali Sputnik Eesti autor suvel.

Praegu on bussijuhid kohustatud valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel ja seda kohustuslikku taset võiks liidu direktori Villem Tori arvates alandada. Ent Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk leiab, et eesti keele valdamine tasemel B1 on niigi absoluutne miinimum.

Nagu uudisteportaal Sputnik Eesti varasemalt kirjutas, kujunes eesti keele oskuse puudumine B1-kategooria kohaselt Ida-Virumaa päästekeskuses 12 töötaja vallandamise põhjuseks.

60
Tagid:
maaelu, bussijuht, buss, Eesti, ühistransport, omavalitus
Samal teemal
Tallinna tasuta ühistransport tähistas esimest juubelit
Nulleurone bussipilet kehtestati kümnes maakonnas
Pärnumaal hukkus liiklusõnnetuses bussijuht
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega