Генеральный директор Спасательного департамента Куно Таммеару

Päästeameti juht: läbi aastate kõige suurem palgatõus

50
(Uuendatud 10:06 16.12.2018)
Kõige enam kasvab uuest aastast päästjate palk – päästja keskmine põhipalk saab olema 1000 eurot, 2018. aastal oli päästja keskmine põhipalk 808 eurot. Päästjate põhipalgale lisandub 11% lisatasu öösel ja pühade ajal töötamise eest.

TALLINN, 16. detsember — Sputnik. Riigikogus vastu võetud 2019. aasta riigieelarve võimaldab tõsta päästjate palka keskmiselt 23,6%, vahendas Pealinn

"See on läbi aastate kõige suurem palgatõus, mis Päästeametis on olnud ning sellest saavad osa kõik Päästeameti töötajad,"  ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

"Olen väga tänulik kõigile, kes on selle saavutamiseks ühel või teisel moel kaasa löönud. Kõikide palgamuudatustega on minu peamine soov olnud väärtustada haridust ja karjäärisüsteemi," sõnas Tammearu.

Tammearu sõnul on igale Eesti inimesele turvalisuse tagamiseks vaja tugevat Päästeametit.

"Tugevuse annavad meile inimesed, aga selleks et häid ja võimekaid inimesi leida ning ka hoida, peame olema tööjõuturul konkurentsivõimelised. Lisaks peame motiveerima neid, kes tahavad liikuda organisatsioonis edasi ja teha tööd selle nimel, et saada näiteks komandopealikuks või piirkonnajuhiks," ütles Tammearu.

Päästeameti järgmise aasta palgaeelarve suureneb 7,9 miljoni euro ehk 20% võrra. Enamik sellest ehk 5,8 miljonit eurot läheb komandotasandi palkade tõusuks.

"Uue aasta palgatõus on aga vahevõit teekonnal, mille eesmärk on, et aastal 2020 oleks päästja palk samal tasemel Eesti keskmise palgaga," ütles Tammearu.

Päästeameti teiste valdkondade teenistujate palk tõuseb keskmiselt 15,4%. Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner riigi julgeoleku tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas avaliku sektori organisatsioon, kus töötab ligi 2200 inimest.

Gaasiga seotud väljakutsete arv on kasvanud >>

Eesti päästetöötajad püüdsid tänavu juunis sarja pikettidega juhtida Riigikogu saadikute tähelepanu sellele, et Päästeameti töötajate risk peab saama hüvitatud kasvõi riigi keskmise töötasu tasemel, kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti

Päästeamet võtab siseveekogud erilise tähelepanu alla
© Sputnik / Владимир Корнев

Selgus, et päästetöötaja brutopalgaks (koos kõigi seadusega ettenähtud lisatasudega) oli Eestis 2017. aastal kõigest 885 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine kuupalk oli 1240 eurot.

Eesti parlamendile edastatud petitsioon nõudmisega tõsta päästjate palk 2022. aastaks Eesti keskmiseni, on alla kirjutanud suur osa päästjatest, teatas Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu juhatuse liige Sergei Larionov. Statistikaameti andmeil oli Eesti keskmine brutopalk 2018. aasta juunis 1354 eurot.

Päästjate palgatõstmise nõue on Larionovi meelest täiesti põhjendatud: "Majanduslik olukord on selline, et tolle palgaga, mida Päästeamet päästjatele maksab, ei võeta pankades laenusaamise taotlusi isegi kaalumisele." Seetõttu ei saa noored spetsialistid, kes Päästeametisse tööle tulevad, tema sõnul võtta eluasemelaenu.

Päästeamet korraldab kontrollkäigu kaubandusasutustesse >>

Gaasiga seotud väljakutsete arv on kasvanud

Päästeametil tuleb igal nädalal reageerida väljakutsetele, mis on seotud vingugaasiga, seda nii gaasiküttega, aga ka tahkeküttega köetavatesse kodudesse, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti novembri lõpus. 

Pakane on tagasi
© Sputnik / Алексей Мальгавко

2018. aasta 22. novembri seisuga on Päästeamet reageerinud 446 gaasisündmusele (ehk kõik gaasiga seotud päästesündmused, sh vingugaasisündmused), mida on rohkem kui eelmisel aastal kokku. Eelmisel aastal käis Päästeamet 416 gaasiga seotud väljakutsel.

Suitsuandur on hindamatu abimees tulekahju varaseks avastamiseks, aga vinguandur on ainus vahend salakavala vingugaasi tuvastamiseks. Kuna vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, siis inimene ei saa ise aru, et ruumis vingugaas on.

 

50
Tagid:
majandus, töötasu, palk, päästja, Päästeamet
Samal teemal
Päästeamet lastele: jälgige ka vaheajal ohutusnõudeid
Päästeamet kutsus suure tuleohu tõttu kokku üleriigilise staabi
Päästjate palk tõuseb 20 ja politseinike palk 10 protsenti
Päästeamet pakub maailmakoristuspäevaks välja kaheksa ideed
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega