Peaminister Jüri Ratas

Politoloog: Ratase sõnad sanktsioonidest on takkakiitmine EL-le ja USA-le

74
(Uuendatud 11:38 13.12.2018)
Miks Eesti peaminister Jüri Ratas toetas täiendavate Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamist, kuigi sellist otsust EL tasandil veel tehtud ei ole, selgitas portaalile Sputnik Eesti politoloog ja ajaloolane Igor Rosenfeld.

TALLINN, 13. detsember - Sputnik, Deniss Pastuhhov. Igor Rosenfeldi sõnul domineerib Eesti poliitikas endiselt suundumuses Brüsseli ja Washingtoni poole. Riigikogu istungil kinnitas peaminister ja valitsuskoalitsiooni esimees Jüri Ratas, et toetab ideed karmistada Venemaa-vastaseid sanktsioone seoses Ukraina mereväe laevade kinnipidamisega Mustal merel.

Riigikogu sai ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast >>

Kommenteerides portaalile Sputnik Eesti Ratase avaldust, rõhutas Eesti politoloog ja ajaloolane Igor Rozenfeld, et Eesti poliitilisele eliidile jääb enamikus selle variatsioonides (kaasa arvatud praeguses) prioriteetseks orienteeritus Euroopa Liidule ja USAle ning ta ei näe tõsiseid põhjusi, miks Eesti poliitika peaks muutuma Venemaa suunas.

"Seetõttu peavad Eesti poliitikud veepeale jäämiseks olema valmis kõige teravamaks Venemaa-vastaseks retoorikaks ja sellele vastavaks tegevuseks enamikes jooksvates küsimustes. Siit ka Eesti täiesti ühemõtteline suhtumine Venemaa-vastastesse sanktsioonidesse – nii nagu käitub Euroopa, nii toimib ka Eesti."

Jüri Ratase avalduse peamine eesmärk on taas kord näidata Eesti lojaalsust Euroopa Liidu poliitikale. "Eesti peaministrile on see eriti oluline eelseisvate Riigikogu valimiste valguses (valimised toimuvad 2019. aasta märtsis - toim.).

Tsentristlik partei peab seisma silmitsi poliitiliste konkurentidega - eeskätt reformierakonnaga, kes tavapäraselt süüdistavad keskerakondlasi ebapiisavas patriotismis ja isegi sümpaatias Venemaa suhtes."

Rosenfeldi sõnul ei tähenda Ratase üleskutse täiendada ELi sanktsioonide all olevate isikute nimekirja, et Eesti hakkaks iseseisvalt täiendama näiteks Eestisse sisenemise keeluga Venemaa kodanike nimekirja.

 Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku >>

Kindlasti ei otsusta Ratas, milliseid sanktsioone kohaldada. Kui mingi must nimekiri koostataksegi, siis teeb seda Euroopa Liit ja Eesti saab selle otsuse vaid enda nimel välja kuulutada.

"Üldiselt olen ma seisukohal, et praeguse koalitsiooni valitsemise ajal on elu läinud kergemaks kui reformierakonna valitsemise ajal, mil soovimatuid külalisi Venemaalt saadeti piirilt tagasi palju sagedamini kui praegu," lisas Rosenfeld.

Venemaa saatkond kommenteeris Riigikogu Kertši avaldust
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Eesti välisminister Sven Mikser kutsus oma pöördumises Euroopa Liitu üles suurendama sanktsioonide survet Venemaale. "Peame leidma veelgi rohkem võimalusi Ukraina toetamiseks selles raskes ja ohtlikus olukorras," ütles ta.

25. novembril 2018 pidasid Venemaa piirivalvurid Mustal merel kinni kolm Venemaa territoriaalvetesse tunginud Ukraina mereväelaeva. Venemaa Föderatsiooni julgeolekuteenistused esitasid veenvad tõendid, et Ukraina meremeeste tegevus oli Kiievi ettekavandatud provokatsioon.

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul mängivad Ukraina ametivõimud ebaausat ja mõttetut mängu, et survestada oma poliitilisi vastaseid enne kevadel eelseisvaid presidendivalimisi.

74
Tagid:
USA, EL, sanktsioonid, poliitika, Igor Rosenfeld, Riigikogu, Jüri Ratas
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Samal teemal
Eesti välisministeerium kutsus üles Nord Stream 2 ehitust peatama
Eesti konservatiivid põrnitsevad Venemaad hirmuärataval pilgul
Zahharova suursaadiku kutsumisest välisministeeriumisse: nuta või naera
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega