Eesti Energia, Päästeamet ning Häirekeskus sõlmisid koostööleppe

Eesti Energia, Päästeamet ning Häirekeskus sõlmisid koostööleppe

24
(Uuendatud 18:31 11.12.2018)
Eesti Energia, Päästeamet ning Häirekeskus sõlmisid koostööleppe, et olla ühiselt paremini valmis võimalikeks õnnetusjuhtumiteks energiaettevõttes.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Leppes kirjeldatakse päästetegevusi Eesti Energia tegutsemisvaldkondades, milleks on elektrijaamad ja õlitööstus, tuulepargid, allmaaõõned, tootmisettevõtted ning alajaamad ja elektriliinide kaitsevööndid. Lisaks hakatakse korraldama regulaarseid koostööõppusei, teatab Eesti Energia oma kodulehel.  

Tööohutuse rikkumine võib tuua 32 000 eurot trahvi >>

"Eesti Energia tegutseb sõna otseses mõttes nii maa all, maa peal kui ka õhus ning õnnetusjuhtum võib päästjate jaoks tähendada väga keerulisi olusid päästetööde tegemiseks. Seepärast on oluline, et saame koostöös ettevõttega nende protsessid üle vaadata ning õnnetusi ennetada ja nendeks ka valmistuda. Lihtsamalt öeldes saame teineteise tugevusi paremini ära kasutada," selgitas Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing.

Eesti Energia turvateenuse osakonnajuhataja Tamo Vahemets ütles, et Eesti Energia, Häirekeskuse ja Päästeameti vaheline koostööleping on Eestis oma ulatuselt ja ka sisult ainulaadne ning kahtlemata kasulik ja vajalik kõigile osapooltele.

"Eesti Energia ja päästeasutuste koostöö on suunatud ennekõike osapoolte kompetentsi kasvatamisele, koostöövõimekuse suurendamisele ning informatsiooni operatiivsele vahetamisele. Loodame, et reaalseid operatiivsündmuseid me koos lahendama ei pea, kuid Eesti suurima tööstusettevõttena peame mõistagi olema valmis koos operatiivasutustega neile reageerima," lausus Tamo Vahemets.

Eesti Energia on energiakontsern, mille tegevusalade hulka kuulub energia tootmine põlevkivist, biomassist, rehvihakkest, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Eesti Energia kontserni kuulub ka Eesti suurim võrguteenuse pakkuja Elektrilevi. Eesti Energia tootmisüksused ja muu vara asub üle kogu Eesti. Eesti Energias töötab ligikaudu 5800 inimest.

Ainukesena Eestis ja ka Baltikumis on Eesti Energia kaevandusettevõttes olemas mäepäästevõimekus. Estonia kaevanduse juures asuv mäepäästesalk on tegutsenud juba üle 70 aasta. Samuti on Eesti Energial olemas elektrijaamade ja õlitehaste juures asuv eriteadmistega päästekomando. Õnnetuste ennetamiseks tegeleb ettevõte pidevalt tööohutuse parandamisega ning tehakse ühisõppuseid operatiivasutustega.

Eesti inimesed ei oska märgata ohtlikke aineid töökeskkonnas >>

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO, Soome, Singapuri ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ühisuuring näitas, et EL kaotab tööõnnetuste ning tööga seotud haigestumiste tõttu 3,3% SKPst ehk 476 miljardit eurot aastas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul kaotab Eesti tööõnnetuste tõttu 1,3 miljonit töötundi aastas. "Eelmisel aastal oli tööõnnetuse tõttu kannatada saanu haiguslehel keskmiselt 20 päeva. Haigekassa maksis hüvitisteks välja 4,4 miljonit eurot. Tööõnnetuste tõttu kaotasime üheksa inimest, kelle elu jääb elamata ning töö tegemata," ütles Maripuu.

Eelmisel aastal registreeris Tööinspektsioon 5184 tööõnnetust, millest 9 lõppes töötaja surmaga. Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23-34aastased mehed.

32% õnnetustest oli põhjustatud kontrolli kaotamisest masinate, tööriistade või seadmete üle. Ligi veerand õnnetustest juhtus, kuna inimene kukkus, libastus või komistas. Tööinspektsioon on portaali http://www.tooelu.ee/ kogunud praktilisi ohutusnõuandeid nii töötajale kui tööandjale.

Viimase viie aastaga on Eestis diagnoositud 723 tööst põhjustatud haigestumist. Tööst põhjustatud haigestumisi avastatakse tavapärase töötervishoiu kontrolli käigus. Kui haigestumine jääb ravita ning töökeskkonnas muutusi ei tehta, võib tervisehäire süveneda ning järgneda võib kutsehaigus, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel.

Tööga seotud haigestumiste statistika Eestis näitab, et enim haigestumist põhjustab füüsiline ülekoormus. Mõnel puhul on sellele kaasa aidanud töökeskkonnas esinev vibratsioon ning ebasoodne sisekliima.

24
Tagid:
koostöölepe, õnnetus, päästeoperatsioon, Päästeamet, Eesti Energia, häirekeskus, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega