Põhja-Tallinn katsetab vabamat töögraafikut, illustreeriv foto

Põhja-Tallinn katsetab vabamat töögraafikut

29
(Uuendatud 19:26 11.12.2018)
Põhja-Tallinna valitsus algatas linnaosas pilootprojekti, mille raames saavad linnaosa töötajad kokkuleppel oma otsese juhiga õiguse valida tavapärasest varasema või hilisema tööpäeva alguse ja lõpuaja ning teha tööd ka kaugtööna kui nende töö iseloom seda võimaldab.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. "Kui ametniku elukorraldusega sobib paremini näiteks hilisem tööpäeva algus ja lõpp ning see suurendab inimese motivatsiooni oma tööd hästi teha, siis ei tee me sellele takistusi," ütles Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid.

Loomulikult peavad linnaosa ametnikud olema kohal neil aegadel, mis on ette nähtud kodanike vastu võtmiseks samuti ei saa paindlikku tööaega lubada näiteks infotöötajatele, kes peavad hommikul kella kaheksast õhtul viieni vastama telefonile ning andma linnakodanikele infot.

Раймонд Кальюлайд и Йосеф Кац выступают перед жителями Копли
© Sputnik / Вадим Анцупов
Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid

Töötunnid ei vähene

Neil ametnikel, kelle töö seda võimaldab, on aga võimalik leppida kokku tööpäeva hilisemas või varasemas alguses ning vastavalt sellele ka varem või hiljem tööpäeva lõpetada. Samuti on kokkuleppel otsese juhiga võimalik tööd teha kaugtööna.

Põhja-Tallinna vanema Raimond Kaljulaidi sõnul on eesmärgiks hinnata, kuidas on paindlikum ja kaugtööd soosivam töökorraldus rakendatav avalikus sektoris, milliseid positiivseid tulemusi see annab töötajate motiveerituse ja tööga rahulolu seisukohast ning milliseid probleeme tekib.

Uutmoodi töötamine >>

"Piisav ööuni, piisav liikumine ja õige toitumine on inimese füüsilise ja vaimse tervise seisukohast väga olulised. Kui me tahame tervemat ühiskonda, siis peab seda toetama ka töökorraldus. Tööandjana ei ole meie jaoks oluline, et inimene töötaks just hommikul kaheksast kuni õhtul kella viieni," ütles Kaljulaid. 

"Kui ametniku elukorraldusega sobib paremini näiteks hilisem tööpäeva algus ja lõpp ning see suurendab inimese motivatsiooni oma tööd hästi teha, siis ei tee me sellele takistusi," ütles Kaljulaid.

Nüüdseks avaldatud põhjalikud teadusuuringud kinnitavad, et kvaliteetne ööuni on hädavajalik, et olla terve nii füüsiliselt kui vaimselt, püsida normaalses kehakaalus, omandada uusi oskuseid, olla emotsionaalselt stabiilne ning teha ratsionaalseid valikuid ja otsuseid.

Saab liikluse tipptundi vältida

Samuti on erinev inimeste elukorraldus – näiteks on väikeste laste vanematel vaja enne tööpäeva algust viia lapsed lasteaeda. Kaugemalt tööle tulijate jaoks tähendab kella kaheksane tööpäeva algus pikemalt liiklusummikutes viibimist või ebamugavamat teekonda ühistranspordiga.

"Üks meie töötajatest, kes oma töös linnakodanikega otseselt kokku ei puutu, elab linnast väljas ning isegi parima tahtmise juures ei jõua ta ühistransporti kasutades kella kaheksaks hommikul kohale. Samas on inimene motiveertitud töötama Põhja-Tallinna valitsuse," ütles Kaljulaid. 

"Teine meie töötaja käib aga tööle Hiiumaalt. Meil ei ole midagi selle vastu kui ta töötab päeva või kaks nädalast kodukontorist, kuni tööülesanded on korrektselt täidetu," sõnas linnaosa vanem. 

Töötajad eelistavad paindlikku tööaega ja kaugtööd >>

"Samamoodi on töötajaid, kes soovivad vastupidi tööpäevaga alustada märksa varem, kella seitsme paiku hommikul. Õiglane oleks sel juhul anda neile ka luba oma tööpäeva varem lõpetamiseks," ütles Kaljulaid.

Linnaosa vanem on samas rõhutanud, et eriti kaugtöö puhul on väga oluline usaldus ja isiklik vastutusvõime. Kui ilmneb, et kaugtööd tegev töötaja siiski ei panusta kogu pühendumusega, siis talle tulevikus ka seda ei võimaldata.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värskest uuringust selgus, et 77% eestimaalastest on valmis vahetama praegust töökohta, kui nad saaks tööpakkumise, millega kaasneks võimalus töötada kodust, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Enam kui 2000 vastajaga uuringust selgus, et enamik töötajatest (77%) on valmis tööd vahetama juhul, kui palk jääks samaks, kuid avaneks võimalus töötada ka aeg-ajalt kodust.

Pea pooled (41%) vastanutest võtaksid kõhklematult kohe uue töö samal ametikohal vastu, kui sellega kaasneks võimalus vajadusel kodust tööd teha. Lisaks oleksid antud tingimusel lähiajal töökohavahetuseks valmis 36% vastanutest. Kõigest 7% vastanutest märkisid, et nende tööandja võimaldab juba praegu töötada vajadusel kodukontorist.

Eesti inimeste soov teha kaugtööd on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele veel järele jõudnud, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti mullu kevadel.

Enim on muutunud töötajate võimalus valida oma töö algus- ja lõpuaega, mida 2009. aastal sai teha 23% töötajatest piisavalt, 2015. aastal aga 35%. Samamoodi on tõusnud ka töötajate osakaal, kes sooviksid oma töö algus- ja lõpuaega ise valida, selgus sotsiaalministeeriumi ja statistikaameti üleriigilise tööelu uuringu põhjal valminud artiklite kogumikust.

Uuringust selgus, et inimeste soov kaugtöö vormis töötada on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole vajadusele järele jõudnud. Kuue aastaga ei ole tõusnud kaugtööd tegevate töötajate osakaal, samas on kaugtööd mitte teinud töötajate seas kuue aastaga kahekordistunud vähemalt osalist kaugtööd eelistavate töötajate osakaal (18%-lt 34%-le).

29
Tagid:
tööpäev, kaugtöö, paindlik, töötaja, töö, linnaosavalitsus, Raimond Kaljulaid, Põhja-Tallinn, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega