Uued ID-kaardid jõuavad sel nädalal kasutusse, illustreeriv foto

Uued ID-kaardid jõuavad sel nädalal kasutusse

28
(Uuendatud 15:17 11.12.2018)
Detsembri algusest taotluse esitanud inimestele väljastatakse sel nädalal esimesed uue tootja ID-kaardid. Uutel kaartidel on senisest erinev kujundus, turvaelemendid ja kiip. Esimesed uues formaadis kiirdokumendid ja Digi-IDd on kasutuses juba eelmisest nädalast.

TALLINN, 11. detsember — Sputnik. Kõigile inimestele, kes alates 3. detsembrist esitasid taotluse kas ID-kaardi, elamisloakaardi, digi-ID või kiirdokumendi saamiseks, väljastab PPA uue kujunduse ja funktsionaalsusega dokumendi, teatas PPA oma kodulehel.

Eesti peatab ligi 760 000 ID-kaardi sertifikaadid >>

Enne detsembri algust esitatud taotluste alusel väljastatakse veel senise lepingupartneri toodetud kaarte. Kõik siiani väljastatud dokumendid kehtivad edasi kuni dokumendil märgitud kehtivusaja lõpuni ning neid välja vahetama ei pea.

PPA identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Kaija Kirchi sõnul jäävad kahe erineva kujundusega kaardid kasutusele kuni viimase vanas formaadis dokumendi aegumiseni 2023. aastal.

ИД-карта нового образца
Uued ID-kaardid jõuavad sel nädalal kasutusse

"Uue kaardi väljastamisega ei muutu taotlemistingimused ega väljastamise tähtajad ning esimeste uute kaartide tootmine on siiani hästi sujunud. Küll tuleb taotlejatel pöörata rohkem tähelepanu dokumendi foto nõuetele, sest uue turvaelemendina kasutame ID-kaardil värvilist fotot. Seetõttu soovitame teha foto PPA teeninduses kohapeal või fotograafi juures," rääkis Kirch.

PPA esitas Gemalto vastu veel ühe hagi >>

Kuna uue kaardi kiibil on palju uusi tehnilisi nüansse, on e-teenuste ja süsteemide omanikel tulnud enda süsteeme oluliselt arendada.

"Tänane seis on võrreldes paarinädala tagusega palju parem. Kõige enam kasutatavad e-teenused on sellest või järgmisest nädalast valmis uut kaarti toetama, samuti on arendustega valmis suuremate riigiasutuste infosüsteemid," toonitas RIA elektroonilise identiteedi valdkonna juht Margus Arm.

Uue ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks, eeskätt dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks, tuleb kasutada uusimat tarkvara. "Täiendatud versioon DigiDoc4 Kliendist tuleb ID-kaardi veebilehelt arvutisse alla laadida ning järgida edasisi juhendeid," märkis Arm.

Kirch rõhutab, et inimesed hoiaksid digitaalseks isikutuvastuseks vajalikke PINkoode kindlas kohas ja jätaksid alles dokumendiga koos väljastatava PIN-ümbriku.

"Iga kuu vajab pea 4000 inimest uusi ID-kaardi PIN-koode, sest on need kas unustanud või kaotanud. Arvestades, et aasta alguses on ees valimised ja tuludeklaratsioonide esitamise periood, tasub juba praegu üle kontrollida, kas e-teenuste kasutamiseks vajalikud koodid on olemas," ütles ta.

Keskmiselt väljastab PPA igas kuus üle 20 000 ID-kaardi, elamisloakaardi ja digi-ID. Taotletud dokumente hoitakse teeninduses kuni kuus kuud ning kui inimene poole aasta jooksul sellele järele ei tule, siis dokument hävitatakse ning tuleb uuesti esitada taotlus ja tasuda riigilõiv.

"Uus ID-kaart on erinev mitte ainult kujunduselt, vaid ka sisult. ID-kaardil kasutame värvilist fotot, sekundaarfotot ehk dokumendifoto kordust ja ka nn läbipaistvat akent. Lisaks oleme ID-kaardil kasutanud erinevaid Eesti riigile omaseid kujunduselemente. Kaardi tagaküljel on Eesti raba, kuhu peidetud mitmeid väikseid kujutisi," ütles PPA peaekspert Eliisa Sau, vahendas uduisteportaal Sputnik Eesti oktoobris.

Aasta lõpus tuleb välja uus ID-kaart >>

"Uuel ID-kaardil on kasutatud mitmeid nii palja silmaga kui erinevate abivahenditega nähtavaid turvaelemente. Teraselt silmitsedes leiab kaardilt ka erinevaid pilte ja lauseid Eesti kohta," lisas Sau.

ID-kaarte, elamisloakaarte, digitaalseid isikutunnistusi ja diplomaatilisi isikutunnistusi hakkab järgmisest aastast tootma uus ettevõte.

Politsei- ja Piirivalveamet teatas septembri algul Gemalto AG esindajale, et lõpetab kompromissleppe läbirääkimised seoses ID-kaardi turvariski lahendamiseks tehtud kulude hüvitamisega ning esitab lähinädalatel kohtusse hagiavalduse lepingurikkumise kohta, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Eestile ID-kaarte tootnud Gemalto AG esitas omakorda Harju maakohtule hagiavalduse Eesti politsei- ja piirivalveameti vastu, väites, et PPA katkestas pahauskselt kompromissikokkuleppe läbirääkimised.

Novembris esitas PPA kohtule järgmise hagiavalduse Gemaltolt leppetrahvi nõudmiseks selle eest, et Gemalto AG jättis PPA möödunud aasta sügisel teatavaks saanud ID-kaartide turvariskist teavitamata.

ID-kaardi kriis maksis miljoneid. Ainuüksi riigi infosüsteemi ameti (RIA) otsesed kulud ID-kaardi kriisi lahendamisel ulatusid 1,8 miljoni euroni ning teist samapalju kulus politsei- ja piirivalveametil (PPA), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Lisainfot ID-kaardi turvariski kohta saab kodulehelt.

28
Tagid:
isikutunnistus, turvaelemendid, ühiskond, ID-kaart, PPA, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega