Tallinn võõrustab rahvusvahelist inimõiguste aastakonverentsi

Tallinn võõrustab rahvusvahelist inimõiguste aastakonverentsi

29
(Uuendatud 11:37 10.12.2018)
Esmaspäeval möödub 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ja sel puhul toimub Tallinnas inimõiguste aastakonverents pealkirjaga "Väärtuskonfliktid".

TALLINN, 10. detsember — Sputnik. Kaheksandat korda peetaval inimõiguste aastakonverentsil tuleb juttu väikeriikidest kui võrdsest partnerist, inimõiguste tulevikust, internetist kui tõese informatsiooni väravast ja manipuleerimisvahendist, samuti Venemaa tulevikust vene aktivistide silme läbi, vahendas Pealinn viitega BNS-le inimõiguste keskust.

Konverentsi sissejuhatuse teevad professor Leonhard Lapin, kes räägib, mis on kunstnikul hetkel südamel, ning riigikogu esimees Eiki Nestor. Konverentsi peakorraldaja Mart Nutt arutleb, kuidas on ränne mõjutanud inimõiguste olukorda ning kas kultuurikonfliktid, sotsiaalprobleemid, terrorism jms seavad ohtu inimõigusi lääne demokraatlikes riikides.

Kuidas tehnoloogia ohustab inimõigusi >>

Konverentsi esimeses paneelis arutletakse väikeriigi kui võrdse partneri üle, paneeli juhib Evelyn Kaldoja Postimehest. Soomest on kõnelema kutsutud suursaadik ning välispoliitika ja relvastuskontrolli ekspert Pasi Patokallio, kes juhtis aastatel 2009–2012 Soome ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikmelisuse kampaaniat.

Leedu kogemusi jagab suursaadik, Leedu välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktor ja endine Leedu suursaadik ÜRO juures Raimonda Murmokaitė. Vestlusringis osalevad ka ÜRO juures Taani alalises esinduses töötav Taani diplomaat Jens Ole Bach Hansen ning Eesti välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu, kes on esindanud Eestit Araabia Liiga juures ja oli 2013–2015 Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidu juures.

Advokaat ja õigusteadlane Hannes Vallikivi, kes juhib vestlusringi teemal "Kas inimõigustel on tulevikku?", on tõstatanud küsimuse, et kui riigid peavad ühest küljest tagama inimestele julgeoleku, kuid teisalt ei tohi ohtu seada inimõigusi, siis näitab see, et inimõigused on midagi palju enamat kui poliitiline programm. Tänapäeva maailmas tuleb neid probleeme vaadelda kui geopoliitilisi, tehnoloogilisi, kultuurilisi, riiklikke strateegiaid, mis tagavad vaba ja võrdse arengu.

Selles paneelis osalev inimõiguste ja pagulasküsimuste ekspert John Dalhuisen leiab, et inimõiguste kaitsjatel on raskusi õigete strateegiliste ja moraalsete otsuste tegemisel peamiselt üleliigse idealismi tõttu, mis teeb keeruliseks kompromisside ja konsensuse leidmise.

Valitsusekriis 2018 >>

Kompromisside tegemata jätmine on aga ohtlik nii inimlikust kui ka poliitilisest seisukohast. Paneelis jagavad oma mõtteid ka rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ekspert Alison Brysk, kelle sulest on ilmunud kümmekond inimõigustealast raamatut, samuti politoloog, populistlike ja paremäärmuslike liikumiste ekspert Jean-Yves Camus ning politoloog, rahvusvahelise õiguse ekspert Nina Reiners ja võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Konverentsil on kõne all ka algoritmide ja inimõiguste suhe. Kuidas säilitada ja kaitsta inimõigusi üha enam pealetungivate digitehnoloogiate eest, mis hakkavad inimeselt üle võtma kontrolli ja otsustusi? Kas uued tehnoloogiad üldse arvestavad inimõigustega?

Luukas Ilvese juhitavas aruteluringis on need küsimused vaatluse all laiemalt. Tehnoloogia- ja inimõiguste ekspert professor Ben Wagner annab ülevaate inimõigustega seotud probleemidest, mida põhjustab algoritmide kasvav roll otsustusprotsessis. Euroopa Liidu andmekaitse inspektor Giovanni Buttarelli toob sisse küsimuse, kas arvutid on objektiivsed ja kas algoritmil võib olla eelarvamusi.

Cambridge'i ülikooli psühhomeetriakeskuse äriarenduse juht Vesselin Popov aga juhib tähelepanu sellele, et digitaalne jalajälg paljastab psühholoogilise profiili, mille tulemusena jääme me võitluses privaatsuse eest kaotajaks, kui me ei kontrolli pärast andmete jagamist nende edasist kasutamist. Õigusteadlane, IT-õiguse teadur Helen Eenmaa-Dimitrieva keskendub inimõigustega seotud riskidele ärikeskkonnas.

Konverentsipäeva lõpus arutletakse Venemaa tuleviku üle: kas riik, mis oma tohutute võimalustega on sumbunud nostalgiasse ja usku oma erilisse missiooni, on sattunud nõiaringi? Viimased aastad on Venemaalt nõudnud tohutuid ressursse ja toonud kaasa palju kannatusi – nii inimestele riigi sees kui ka väljaspool selle piire. Kas Venemaal üldse on võimalik sellest olukorrast välja rabeleda ning liikuda edasi demokraatliku Euroopa riigina?

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine >>

Raivo Vare, kes juhib Venemaa-teemalist paneeli, leiab, et riigil on suurepärased võimalused, kuid sealsete jõudude konservatism ehitab üles välismaailmale arusaamatut maailmakorraldust.

Inimõiguste aastakonverents on unikaalne üritus, mis toob ühe katuse alla kokku mitmesuguste valdkondade, tausta ja vaadetega eksperdid, kelle eesmärk on tagada inimõiguste väärtuste kestmine.

Igal aastal osaleb konverentsil ligi 400 inimest: aktivistid, diplomaadid, poliitikud, analüütikud, üliõpilased ja eksperdid, kes on pärit Eestist ja mujalt maailmast. Varasematel aastatel on konverentsil osalejate seas olnud Mihhail Hodorkovski, Madeleine Albright, Toomas Hendrik Ilves, Nina Hruštšova, Ülle Madise ja paljud teised.

Konverentsi ülekannet on võimalik jälgida inimõiguste instituudi kodulehe ja Facebooki vahendusel.

Mullu sügisel toimus Tallinnas seitsmes kõrgetasemeline inimõiguste aastakonverents, kus arutleti, kuidas tehnoloogia kiire areng ohustab inimõigusi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Inimõiguste ülddeklaratsiooni loodi 1948. aastal ja ÜRO ratifitseeris selle 1949. aastal. 1950. aastal kuulutati 10. detsember rahvusvaheliseks inimõiguste päevaks.

Populismi levik, häkkimised, valeuudised, küberkuriteod, sotsiaalvõrgustikke värbamiseks kasutavad terrorirühmitused — need on vaid mõned näited uutest, nn 21. sajandi ohtudest inimese põhiõigustele.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 193 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. Eesti võeti ÜRO liikmeks 1991. aasta 17. septembril, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

29
Tagid:
aastakonverents, inimõigused, Väärtuskonfliktid, ÜRO, Tallinn, Eesti