Tallinn võõrustab rahvusvahelist inimõiguste aastakonverentsi

Tallinn võõrustab rahvusvahelist inimõiguste aastakonverentsi

35
(Uuendatud 11:37 10.12.2018)
Esmaspäeval möödub 70 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest ja sel puhul toimub Tallinnas inimõiguste aastakonverents pealkirjaga "Väärtuskonfliktid".

TALLINN, 10. detsember — Sputnik. Kaheksandat korda peetaval inimõiguste aastakonverentsil tuleb juttu väikeriikidest kui võrdsest partnerist, inimõiguste tulevikust, internetist kui tõese informatsiooni väravast ja manipuleerimisvahendist, samuti Venemaa tulevikust vene aktivistide silme läbi, vahendas Pealinn viitega BNS-le inimõiguste keskust.

Konverentsi sissejuhatuse teevad professor Leonhard Lapin, kes räägib, mis on kunstnikul hetkel südamel, ning riigikogu esimees Eiki Nestor. Konverentsi peakorraldaja Mart Nutt arutleb, kuidas on ränne mõjutanud inimõiguste olukorda ning kas kultuurikonfliktid, sotsiaalprobleemid, terrorism jms seavad ohtu inimõigusi lääne demokraatlikes riikides.

Kuidas tehnoloogia ohustab inimõigusi >>

Konverentsi esimeses paneelis arutletakse väikeriigi kui võrdse partneri üle, paneeli juhib Evelyn Kaldoja Postimehest. Soomest on kõnelema kutsutud suursaadik ning välispoliitika ja relvastuskontrolli ekspert Pasi Patokallio, kes juhtis aastatel 2009–2012 Soome ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikmelisuse kampaaniat.

Leedu kogemusi jagab suursaadik, Leedu välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktor ja endine Leedu suursaadik ÜRO juures Raimonda Murmokaitė. Vestlusringis osalevad ka ÜRO juures Taani alalises esinduses töötav Taani diplomaat Jens Ole Bach Hansen ning Eesti välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu, kes on esindanud Eestit Araabia Liiga juures ja oli 2013–2015 Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidu juures.

Advokaat ja õigusteadlane Hannes Vallikivi, kes juhib vestlusringi teemal "Kas inimõigustel on tulevikku?", on tõstatanud küsimuse, et kui riigid peavad ühest küljest tagama inimestele julgeoleku, kuid teisalt ei tohi ohtu seada inimõigusi, siis näitab see, et inimõigused on midagi palju enamat kui poliitiline programm. Tänapäeva maailmas tuleb neid probleeme vaadelda kui geopoliitilisi, tehnoloogilisi, kultuurilisi, riiklikke strateegiaid, mis tagavad vaba ja võrdse arengu.

Selles paneelis osalev inimõiguste ja pagulasküsimuste ekspert John Dalhuisen leiab, et inimõiguste kaitsjatel on raskusi õigete strateegiliste ja moraalsete otsuste tegemisel peamiselt üleliigse idealismi tõttu, mis teeb keeruliseks kompromisside ja konsensuse leidmise.

Valitsusekriis 2018 >>

Kompromisside tegemata jätmine on aga ohtlik nii inimlikust kui ka poliitilisest seisukohast. Paneelis jagavad oma mõtteid ka rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ekspert Alison Brysk, kelle sulest on ilmunud kümmekond inimõigustealast raamatut, samuti politoloog, populistlike ja paremäärmuslike liikumiste ekspert Jean-Yves Camus ning politoloog, rahvusvahelise õiguse ekspert Nina Reiners ja võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Konverentsil on kõne all ka algoritmide ja inimõiguste suhe. Kuidas säilitada ja kaitsta inimõigusi üha enam pealetungivate digitehnoloogiate eest, mis hakkavad inimeselt üle võtma kontrolli ja otsustusi? Kas uued tehnoloogiad üldse arvestavad inimõigustega?

Luukas Ilvese juhitavas aruteluringis on need küsimused vaatluse all laiemalt. Tehnoloogia- ja inimõiguste ekspert professor Ben Wagner annab ülevaate inimõigustega seotud probleemidest, mida põhjustab algoritmide kasvav roll otsustusprotsessis. Euroopa Liidu andmekaitse inspektor Giovanni Buttarelli toob sisse küsimuse, kas arvutid on objektiivsed ja kas algoritmil võib olla eelarvamusi.

Cambridge'i ülikooli psühhomeetriakeskuse äriarenduse juht Vesselin Popov aga juhib tähelepanu sellele, et digitaalne jalajälg paljastab psühholoogilise profiili, mille tulemusena jääme me võitluses privaatsuse eest kaotajaks, kui me ei kontrolli pärast andmete jagamist nende edasist kasutamist. Õigusteadlane, IT-õiguse teadur Helen Eenmaa-Dimitrieva keskendub inimõigustega seotud riskidele ärikeskkonnas.

Konverentsipäeva lõpus arutletakse Venemaa tuleviku üle: kas riik, mis oma tohutute võimalustega on sumbunud nostalgiasse ja usku oma erilisse missiooni, on sattunud nõiaringi? Viimased aastad on Venemaalt nõudnud tohutuid ressursse ja toonud kaasa palju kannatusi – nii inimestele riigi sees kui ka väljaspool selle piire. Kas Venemaal üldse on võimalik sellest olukorrast välja rabeleda ning liikuda edasi demokraatliku Euroopa riigina?

RIA Novosti Ukraina peatoimetaja vahistamine >>

Raivo Vare, kes juhib Venemaa-teemalist paneeli, leiab, et riigil on suurepärased võimalused, kuid sealsete jõudude konservatism ehitab üles välismaailmale arusaamatut maailmakorraldust.

Inimõiguste aastakonverents on unikaalne üritus, mis toob ühe katuse alla kokku mitmesuguste valdkondade, tausta ja vaadetega eksperdid, kelle eesmärk on tagada inimõiguste väärtuste kestmine.

Igal aastal osaleb konverentsil ligi 400 inimest: aktivistid, diplomaadid, poliitikud, analüütikud, üliõpilased ja eksperdid, kes on pärit Eestist ja mujalt maailmast. Varasematel aastatel on konverentsil osalejate seas olnud Mihhail Hodorkovski, Madeleine Albright, Toomas Hendrik Ilves, Nina Hruštšova, Ülle Madise ja paljud teised.

Konverentsi ülekannet on võimalik jälgida inimõiguste instituudi kodulehe ja Facebooki vahendusel.

Mullu sügisel toimus Tallinnas seitsmes kõrgetasemeline inimõiguste aastakonverents, kus arutleti, kuidas tehnoloogia kiire areng ohustab inimõigusi, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Inimõiguste ülddeklaratsiooni loodi 1948. aastal ja ÜRO ratifitseeris selle 1949. aastal. 1950. aastal kuulutati 10. detsember rahvusvaheliseks inimõiguste päevaks.

Populismi levik, häkkimised, valeuudised, küberkuriteod, sotsiaalvõrgustikke värbamiseks kasutavad terrorirühmitused — need on vaid mõned näited uutest, nn 21. sajandi ohtudest inimese põhiõigustele.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 193 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, mille tegevusvaldkonda kuuluvad rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. Eesti võeti ÜRO liikmeks 1991. aasta 17. septembril, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

35
Tagid:
aastakonverents, inimõigused, Väärtuskonfliktid, ÜRO, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega