Tallinnas avaldati rändeleppe vastu meelt

Tallinnas avaldati rändeleppe vastu meelt

143
(Uuendatud 09:22 10.12.2018)
Liikumine Tark ja Terve Eesti avaldas pühapäeval Vabaduse väljakul meelt ÜRO rändeleppe vastu ning sõnavabaduse toetuseks.

TALLINN, 9. detsember — Sputnik. Meeleavaldus ÜRO nn Marrakechi migratsioonipakti vastu, mis võimaldab hakata survestama Eestit vastu võtma majandusimmigrante ning mis läheb seetõttu vastuollu Eesti põhiseadusega, selgitasid korraldajad pressiteate vahendusel.

 Lepingu üle ei ole toimunud ühiskondlikku arutelu milles rahva tahe kodanikutasandil selles küsimuses arvesse läheks, seisab teates.

"Eesti president, Kersti Kaljulaid oli valmis sõitma Marokosse lepet toetama, rahva tahet arvestamata. President aga peaks olema neutraalne isik mitte kaasama ennast poliitilistesse intriigidesse ja survestama kodanike enda maailmavaate järgi," kirjutasid korraldajad.

Nende sõnul defineerib Marrakechi lepe kogu maailmas radikaalselt ümber immigratsiooni alustalad. "Me peame arvestama, et Marrakechi lepe pole lihtsalt sõnakõlks vaid inspireerib kümneid või isegi sadu miljoneid inimesi emigreeruma nende kodumaast paremal järjel olevatesse riikidesse," seisab teates. 

  • Пикет на площади Свободы в Таллинне против миграционного пакта ООН
    Tallinnas avaldati rändeleppe vastu meelt
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Эстонские Солдаты Одина на пикете на площади Свободы в Таллинне против миграционного пакта ООН
    Tallinnas avaldati rändeleppe vastu meelt
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Выступает организатор пикета на площади Свободы в Таллинне против миграционного пакта ООН Мария Кальюсте
    Pühapäevase meeleavalduse korraldajaks on mullu EKRE-st välja heidetud Maria Kaljuste
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Пикет на площади Свободы в Таллинне против миграционного пакта ООН
    Tallinnas avaldati rändeleppe vastu meelt
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Эстонские Солдаты Одина на пикете на площади Свободы в Таллинне против миграционного пакта ООН
    Tallinnas avaldati rändeleppe vastu meelt
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 5
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinnas avaldati rändeleppe vastu meelt

"Asudes siseriiklikusse poliitikasse sekkumisega aktiivselt toetama ja läbi suruma Marrakechi rändelepet, on Kersti Kaljulaid otseselt õõnestamas Eesti põhiseaduslikku korda ja põhiseaduses seatud riigi toimimise eesmärke, pannes sellega toime riigireetmise," seisab avalduses.

Pühapäevase meeleavalduse korraldajaks on mullu EKRE-st välja heidetud Maria Kaljuste.

Politoloog: Baltikumil pole liidreid, kes suudaks Brüsselile vastu seista >>

Ajaleht Financial Times kirjutab, et ühe rohkem EL-i liikmesriike ja teisi lääneriike on loobumas ÜRO ränderaamistikust ning see on märk, kuidas tõusev rahvuslus on takistamas rahvusvahelisi pingutusi migratsiooniga toime tulla.

Vähemalt tosin lääneriiki on praeguseks ÜRO ränderaamistiku toetamisest loobunud või kaaluvad seda ning see näitab ka, kuidas nii Euroopa kui ka USA on liikumas rangema piirikontrolli suunas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti osundusega lehele.

Ränderaamistikku puudutavad vaidlused on lõhestanud juba valitsusi ning on saanud nurgakiviks laiematele hirmudele, mis puudutavad ülemaailmse koostöö vähenemist.

Kanadas kähmlesid laupäeval Ottawa tänavatele kogunenud ÜRO ränderaamistiku toetajad ja vastased, edastas kohalik meedia. Umbes paarsada migratsioonileppe vastast nõudsid, et valitsus sellest loobuks.

Parlamendihoone ees puhkes kähmlus kohe meeleavalduse algusminutitel ja märulipolitsei pidi sekkuma, et vaenupooled eraldada, vahendas

USA kritiseeris reedel paar päeva enne selle ametlikku vastuvõtmist ÜRO ränderaamistikku, mille üle peetud kõnelustelt riik aasta eest lahkus, vahendas laupäeval uudisteportaal Sputnik Eesti.

Mullu detsembris kõnelustelt lahkunud USA väljendas reedel muret, et raamistiku toetajad kasutavad seda edaspidi heakskiidetud praktikate edasiarendamiseks ja "pehme õiguse" loomiseks rände vallas.

Oma tagasiastumisest teatas Slovakkia välisminister Miroslav Lajcak, kes oli ÜRO peaassamblee spiikriks ajal, kui ränderaamistik seal heaks kiideti. Tagasiastumise põhjuseks oli asjaolu, et Slovakkia parlament ja peaminister Peter Pellegrini lükkasid ränderaamistiku tagasi.

Valitsusekriis 2018 >>

Austraalia konservatiivne valitsus teatas, et ei kavatse sarnaselt USA-le ja mitmele Euroopa riigile ÜRO ränderaamistikuga ühineda. Teatasid leppega mitteliitumisest Poola ja Iisrael. Oma vastuseisu paktile on väljendanud ka Ungari, Austria, Bulgaaria ja Tšehhi.

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas ka Eesti valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu hoone juures toimus 26. novembril "reeturliku rändepoliitika" vastane meeleavaldus, mille korraldas opositsiooniline Konservatiivne rahvaerakond (EKRE). Meeleavalduse läbiviimise kohavalikut selgitati asjaoluga, et samal päeval pidi istungisaalis toimuma valitsuse ja ühiskonna lõhestanud ÜRO ränderaamistiku arutelu.

Riigikogu kiitis täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 27 ning erapooletuid ei olnud.

ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel. Raamistik kiidetakse ametlikult heaks 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval kohtumisel.

Marrakechi kohtumiselt saadetakse dokument ÜRO Peaassambleele 19. detsembri istungil heakskiitmiseks.ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel. Raamistik kiidetakse ametlikult heaks 10.-11. detsembril Marokos Marrakechis peetaval kohtumisel.

143
Tagid:
ränderaamistik, meeleavaldus, petitsioon, ÜRO, Kersti Kaljulaid, Vabaduse väljak, Eesti, Tallinn
Teema:
Valitsusekriis 2018 (25)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega