Venemaa saatkond kommenteeris Riigikogu Kertši avaldust

Venemaa saatkond kommenteeris Riigikogu "Kertši" avaldust

101
(Uuendatud 12:45 05.12.2018)
Venemaa Föderatsiooni diplomaatide sõnul on Eesti parlamendi eesmärk "karistada" Venemaad tema tegevuse eest Kertši intsidendis on täiesti perspektiivitu, sest see pingestab veelgi Venemaa ja Eesti vahelisi suhteid.

TALLINN, 5. detsember — Sputnik. Venemaa Föderatsiooni suursaatkond Eesti Vabariigis kommenteeris Eesti parlamendi avaldust, milles Riigikogu kutsus Venemaad üles saatma kinnipeetud ukraina mereväelased "tagasi koju" ja "tagama liikumisvabaduse" Ukraina territoriaalvetes.

Riigikogu astub rehale

Seoses Riigikogu avaldusega tuletasid Venemaa diplomaadid meelde, kuidas Rooma riigimees Marc Portia Caton Senior lõpetas kõik oma kõned Senatis, olenemata teemast, ühe ja sama fraasiga: "Kartraago tuleb hävitada," millega ta tegelikult ka ajalukku läks.

Riigikogu võttis vastu avalduse Ukraina toetuseks >>

"Selle roomlase loorberid ei anna rahu paljudele Euroopa ja ookeanitagustele poliitikutele, kes suu vahus muudkui kordavad seda fraasi selle tänapäevases tähenduses – "kõiges on süüdi Venemaa", alustades USA valimistest ja lõpetades Ühendkuningriigi referendumiga. Pole tähtis, kas tegemist on Ameerika Ühendriikide valimiste või Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusega. Ikka öeldakse, et Venemaa on süüdi ja punkt," teatas Venemaa saatkond oma kommentaaris.

Venemaa diplomaatide arvates kehtib see kahjuks ka praegu Eestis toimuva suhtes, mille näiteks on Riigikogus 3. detsembril vastu võetud avaldus Kertši väina vahejuhtumi kohta. Selles avalduses on juba ammu korduvad laused Venemaa "agressiivsusest" Ukraina vastu, nõudmine kehtestada täiendavad sanktsioonid ja nii edasi.

"Hämmastav, et ei öeldud ühtegi sõna nende tegevuse kohta, kes andsid Ukraina mereväe laevadele kuritegeliku käsu minna peatumata ja hoiatustele reageerimata, läbimurdega Kertši väina. Jääb mulje, et Kiiev oli valmis ohverdama kõigi kolme laeva meeskonnad, et saaks vaid vastutus Venemaa poolele veeretada," leiab Venemaa saatkond.

Vene diplomaadid esitavad Venemaa süüdistajatele retoorilise küsimuse: "Kuidas toimiksid teised riigid, sealhulgas Eesti, kui selline reid oleks korraldatud nende territoriaalvetesse?"

Millisteks provokatsioonideks peaks Venemaa veel valmis olema?

Venemaa saatkonna arvates ignoreerivad Eesti parlamendi avalduse algatajad nii ilmselgeid fakte, kui ka poliitikute ja ekspertide, sealhulgas mitmete Ukrainlaste asjatundjate seisukohti, kus avatakse selle ohtliku avantüüri tagamaid, mille jäljed viivad praeguse Ukraina presidendi püüdlusteni jääda presidenditoolile ka teiseks ametiajaks ja mille saavutamiseks kõlbavad ilmselt kõik vahendid.

Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku >>

"Sellisel juhul on õigustatud küsimus, milliseid provokatsioone veel tuleks oodata ja kas need võivad toimuda enne Ukraina eesseisvaid presidendivalimisi," öeldakse Venemaa diplomaatide kommenteerides.

Eesti parlamendi kavatsus "Venemaad karistada" on täiesti perspektiivitu, sest see pingestab Venemaa ja Eesti vahelisi suhteid veelgi. "On täiesti selge, et selline suhtumine on otseses vastuolus meie riikide rahvaste sooviga ehitada üles heanaaberlikud, võrdsed ja vastastikku kasulikud suhted," teatas Venemaa saatkond lõpetuseks.

Provokatsioon Kertši väinas
© Фото : Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

Eestil ei ole küsimusi Ukrainale

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 3. detsembril võttis Eesti parlament vastu avalduse Ukraina toetuseks. Dokumendis rõhutatakse, et Mustal merel kinni peetud Ukraina laevad tuleb koos meremeestega "viivitamatult vabastada", misjärel neil tuleb võimaldada sõita Ukraina sadamatesse.

Veel varem, 28. novembril, kutsus Eesti Vabariigi välisministeerium välja Venemaa Föderatsiooni erakorralise ja täievolilise suursaadiku Aleksandr Petrovi, et avaldada oma pahameelt Venemaa piirivalvurite tegevuse üle Ukraina sõjalaevade suhtes Kertši väinas. Välisministeerium kutsus kohtumisel Venemaad üles "kinnipeetud Ukraina sõjalaevad ja meremehed viivitamatult vabastama".

Venemaa suursaadik omakorda küsis Eesti poolelt, kas Eesti Vabariigi välisministeeriumisse kutsuti välja ka Ukraina ajutine asjur ja kas ka temale on esitatud sarnaseid üleskutseid. Aleksander Petrov teatas Eesti välisministeeriumile, et Venemaa peab just Ukrainat "kogu selle provokatsiooni tegelikuks algatajaks".

101
Tagid:
kommentaar, riigipiir, poliitika, avaldus, rikkumine, toetus, Venemaa suursaatkond, Riigikogu, Aleksandr Petrov, Eesti, Ukraina, Venemaa
Teema:
Provokatsioonid Mustal merel (60)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega