Martin Herem.

Terras annab kaitseväe juhtimise Heremile üle

48
(Uuendatud 14:31 04.12.2018)
Teisipäeval kell 14 toimub kaitseväe peastaabi territooriumil kaitseväe juhataja vahetuse pidulik tseremoonia, mille käigus annab kindral Riho Terras kaitseväe juhtimise ja lipu üle kindralmajor Martin Heremile.

TALLINN, 4. detsember — Sputnik. Tseremoonial osaleb rivistuse vastuvõtjana peaminister Jüri Ratas, teatas ERR.

Valitsus kinnitas tänavu jaanuari keskel otsuse, millega saab detsembris kaitseväe juhatajaks Herem. Vastavalt seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.

44-aastane Herem alustas teenistust Eesti kaitseväes 1992. aastal ja oli varem kaitseväe peastaabi ülem. Eelnevalt on ta teeninud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja kirde kaitseringkonna ülemana ning Tapa väljaõppekeskuse staabiülemana.

Kaitseväe juhatajale annetati Ühendriikide kõrge sõjaline autasu>>

President Kersti Kaljulaid andis Heremile kindralmajori auastme tänavu 14. veebruaril.

Kaitseminister tänas kindral Terrast

Kaitseministeeriumis toimus pidulikul üritus, et tänada kindral Terrast tema teenistuse eest.

"Kindral Terrase näol on tegu haritud, laia silmaringiga juhiga, kes pidas oluliseks täielikult välja õpetatud, relvastatud ja varustatud ning reservõppustel kontrollitud üksuste välja arendamist, mis oleks suutelised kiiresti reageerima. Kaitseväe arendamine tänasesse kindlustunnet pakkuvasse seisu on nõudnud kaitseväe juhatajalt meelekindlust, põhjalikku isiklikku kogemuspagasit alates taristu arendamise realiteetidest kuni strateegilise planeerimise finessideni, lisaks ka tundlikku rahvusvahelise suhtluse diplomaadinärvi. Terrase juhtimisel jõudis koostöö liitlastega täiesti uue kvaliteedini. Viidi läbi liitlasvägede Eestisse saabumine ja Eesti üksustesse integreerimine, mis on võtmeelement NATO heidutushoiakus," ütles kaitseminister Jüri Luik.

Kaitseminister rõhutas, et kindral Terras tähtsustas kaitseministeeriumi ja kaitseväe koostööd, mis võimaldas arendada riigikaitset sujuvalt ja plaanipäraselt.

"Suur tänu kindral Terrasele tema teenistuse eest," tänas Luik.

Kaitseminister Luik tõdes, et kindralmajor Martin Herem on vääriline järglane kaitseväe juhtaja ametis.

"Mul on hea meel, et meie ees ei seisa põhimõttelist suunavahetust. Kindral Terras ja kindralmajor Herem on aastaid teeninud ühtse meeskonnana, nende jõupingutused on kandnud ühtset eesmärki. Seega saan ma olla kindel, et kaitseväe areng nii iseseisva kaitse kui ka liitlastega koostöö arendamisel saab olema jätkuvalt hea. Soovin kindralmajor Heremile jõudu teenistuses," ütles kaitseminister Luik.

Kindral Riho Terras (sündinud 17. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on Eesti sõjaväelane, alates 5. detsembrist 2011 Eesti kaitseväe juhataja.

Рихо Террас
Riho Terras.

Terras lõpetas Jõhvi gümnaasiumi.

Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho Terras kolm aastat sundaega Nõukogude mereväes. Ajateenijana käis ta oma laevaga Liibüas, Süürias ja Kuubal.

Aastatel 1989–1993 õppis Terras Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas. Üliõpilasena oli ta aktiivne Kaitseliidus. Kutseliseks sõjaväelaseks hakkamise tõttu jäi Tartu Ülikool lõpetamata. Aastatel 1994–1998 õppis Terras Müncheni Bundeswehri Ülikoolis riigi- ja ühiskonnateaduse erialal ning omandas magistrikraadi.

Sügisel 1991 läbis Riho Terras kahekuulised ohvitserikursused nooremleitnandina. 1999. aastal läbis Vahipataljoni ülemaks saanud Terras Šveitsis pataljoniülema kursused.

Edasi läbis kompaniiülema kursus Rootsis, kompaniiülema kursus Saksamaal, kõrgemad riigikaitsekursused Eestis, julgeolekupoliitika alane kursus Genfi Julgeolekupoliitika Keskuses, vanemstaabiohvitseride kursus Balti Kaitsekolledžis ning Royal College of Defence Studies Ühendkuningriigis.

Pärast Bundeswehri Ülikooli lõpetamist 1998. aastal edutati Terras Tallinna Üksiku Vahipataljoni ülemaks. Aastatel 2001–2004 oli Riho Terras Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis ja Poolas.

Eestisse naasmise järel oli ta Kaitseväe Peastaabis analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem ning peastaabi ülema asetäitja operatiivalal.

Iraagi sõja ajal oli ta 2007. aasta veebruarist augustini Iraagis NATO treeningmissiooni staabiülema asetäitja, kus tema pädevusse kuulusid Iraagi sõjaväe väljaõpetamisega seotud personali-, logistika- ja finantsküsimused.

Riho Terras on olnud ka Kaitseliidu peastaabi ülem.

2008. aastal sai Riho Terras Kaitseministeeriumi kantsleriks, sellesse ametisse jäi ta 2010. aastani.

President Toomas Hendrik Ilves andis 2008. aasta detsembri alguses Terrasele koloneli sõjaväelise auastme.

2011. aasta juunis andis president Toomas Hendrik Ilves kaitseväe juhataja ettepanekul Terrasele brigaadikindrali sõjaväelise auastme.

Eesti kindrali väited Venemaa kallaletungist ajasid Baranetsi naerma>>

Vastavalt valitsuse 20. jaanuaril 2011. aastal tehtud ettepanekule nimetas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks alates 1. märtsist.

13. oktoobril 2011 nimetas Eesti valitsus Riho Terrase kaitseväe juhatajaks alates 5. detsembrist 2011.

18. veebruaril 2013 ülendas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kindralmajoriks.

5. veebruaril 2015 ülendas president Toomas Hendrik Ilves Riho Terrase kindralleitnandiks.

NATO.
© AP Photo / Mindaugas Kulbis

17. septembril 2016 valiti Riho Terras NATO sõjalise komitee vanemaks.

21. veebruaril 2017 ülendas president Kersti Kaljulaid Riho Terrase kindraliks.

Terrase abikaasa on diplomaat Kaili Terras, kellega tal on kaks poega.

Riho Terras kuulub korporatsiooni Sakala. Ta räägib vabalt eesti, vene, saksa ja inglise keelt.

48
Tagid:
kaitsevägi, Martin Herem, Riho Terras, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega